liikmega rühmades. Seega ei saa rühm endale lubada mõistmisraskuste tekkimist, sest kuivõrd need raskused iseenesest ei oleks nende tekitajatele piisavalt peletav karistus, ei oleks süsteemi stabiilsus enam tagatud. Küll aga levis Boydi ja Richersoni mudelis koostöö kiiresti, kui nad andsid rühma liikmetele võimaluse karistada loobujaid, ja veel kiiremini, kui lubati karistada ka neid, kes ei vaevu loobujaid karistama. Keele puhul seisneks see karistamine mitmesugustes hukkamõistvates metaütlustes normist hälbiva väljendusviisi kohta, argisuhtlusest emakeele riigieksami hindeni, ning kangemal juhul ka hukkamõistust hoidujate hukkamõistmises. Tundub, et siit oleme saanud ühe võimaliku seletuse, miks on loogiline viidata mõistmisraskuste ohule, isegi kui keegi kunagi ühtegi mõistmisraskust kohanud pole. 30.5 Uskumuste püsivus
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7 ...