, metoksi CH3O., metüülperoksi CH3O2. radikaalid, mis reaktsioonides annavad aldehüüde (-CHO) ja happeid (-COOH) ja alkohole: (HCHO, HCOOH, CH3OH) * Etaanist C2H6 lähtuvalt tekivad CH3CHO (etanaal ehk atseetaldehüüd), CH3COOH (äädikhape ehk etaanhape) ja etüülpiiritus ehk etanool C2H5OH *Orgaanika (süsivesinikud, aldehüüdid, happed, radikaalid, nitraadid jne) koos osooni, hapniku ja vee ning tolmuosakestega annavadki fotokeemilise sudu. Happevihmad Happesademed on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Igasuguste happeliste ühendite langemist maa, vee või ehitiste pinnale nimetatakse happesadenemiseks. Happesademed ei esine vaid vee kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnalesadestumisena. Kuivad
ehitusmeistriteks tõusid J. Lemercier ( 1585-1654 ) ja F. Mansart ( 1598-1666 ). Lemercier`ile kui õukonnaarhitektile usaldati kõigepealt Louvre`i ehituse jätkamine, mida ta tegi küll juba olemasolevate kavandite ( P. Lescot ) järgi, jättes õuefassaadide liigenduse renessaslikuks. Uuendusena tõi Lemercier aga sisse läänefassaadi keskrisaliidi, mille ta lahendab ümardatud katusega kaetud tornina. Selle, nn. Kellapaviljoni topeltfrontoon ja keskriseliidi rõhutatud vertikaalsus annavadki märku barokkmotiivide sissetungist prantsuse arhitektuuri. Lemercier ehitatud Sorbonne`i kirik ( 1635-56 ) oli Prantsusmaal esimene suur kuppelkirik. Arhitekt võttis küll eeskujuks Maderna ehitatud Santa Susanna, jäädes viimasest aga märksa rangemaks. Varabaroki silmapaistvamat meistrit F. Mansart`i tuntakse eeskätt tema proffaanehituste järgi. Aastail 1642-50 ehitas ta Pariisi lähedale Maison-sur-Seine´i loss, mille ehitamisel on lähtutud puh prantsuslikest eeskujudest