Planeedi orbiidi kaugeimat punkti Päikesest nimetatakse afeeliks, lähimat aga periheeliks. II seadus Planeedi raadiusvektori poolt võrdsetes ajavahemikes kaetud pindalad on võrdsed. III seadus Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu orbiitide suurte pooltelgide kuubid. 1 AU (Astronoomiline ühik) = 150 mlj km - Päikese näiva liikumise aastast teed nimetatakse ekliptikaks. Kevadpunkt on 21. Märtsil ja sügispunkt 23. Septembril (võrdpäevsus). 22. Juuni on kõige pikem päev ja 22. Detsember kõige lühem. Taevakehade uurimismeetodid Spektraalanalüüsiga saab määrata kiirgavate ja neelavate aatomite hulka ja gaaside keemilist koostist. Tähe heleduse järgi saab määrata tähe atmosfääri temperatuuri.Tähtede temperatuurid jäävad vahemikku 3000 (punane) kuni 30 000°K(sinakas-valge). Päike on kollane kääbustäht, pinnatemperatuur 6000°K.
Päike näib aastaga läbivat taevasfääril 13 tähtkuju, tehes sellega ringi taevasfäärile peale seda näivat teed nimetatakse ekliptikaks Ekliptika on kujuteldav joon taevasfääril, mida mööda toimub Päikese aastane liikumine. Punkte, kus ekliptika taevaekvaatoriga ristub, nimetatakse võrdpäevsuspunktideks kevadise võrdpäevsuspunkt ehk kevadpunkt on Kalade tähtkujus, selles punktis asub Päike kevadisel võrdpäevsusel ehk 21. märtsi paiku. Sügisene võrdpäevsuspunkt ehk sügispunkt asub Neitsi tähtkujus, selles punktis asub Päike sügisene võrdpäevsuse ajal ehk 23. septembri paiku. Siiani on jäänud kevadpunkti tähiseks Jäära tähtkuju märk ja sügispunktil Kaalude tähtkuju märk . See tuleneb sellest, et antiikajal asetsesid kevadpunkt ja sügispunkt Jäära ja Kaalude tähtkujus. Lisaks on olemas ka kaks päikeseseisaku punkti suvepunkt ja selle vastas talvepunkt. Kui
päikesekalender. Kuukalender on sünkroniseeritud Kuu faasidega. Kuukalendrit kasutatakse laialdaselt islamimaailmas. Päikesekalender tuleneb Maa liikumisest ümber Päikese jagades Päikese ringkäigu kaheksaks osaks või tsükliks, mida ei saa nimetada „kuuks“, sest kuukalendriga ja Kuu liikumisega ei ole sellel kalendrisüsteemil mingit seost. Päikesekalendri tähtsaimad päevad on talvine pööripäev, kevadine võrdpäev(kevadpunkt), suvine pööripäev ja sügisene võrdpäev (sügispunkt). Need päevad jagavad kalendriringi ehk aasta neljaks veerandaastaks. Ülejäänud neli olulist päeva poolitavad aastaveerandeid. Päikesekalendris ei saa tekkida kalendritriivi ehk erinevust tegeliku ja arvestusliku ajaarvamise vahel, sest aega ei arvestata mitte päevade lugemisega aasta jooksul vaid ajaarvestus toimub Päikese tõusude ja loojangute vaatlemise järgi. Kui ühel aastal päikesekalendri märgid täpselt maha märkida võib nende järgi suhteliselt täpselt aega
annaabi.ee 
