SÖLKUPID Karin Toom Keiro Orgus 10M Sisukord: Sölkupi keel Sölkupite asuala Rahvaarv Ajalugu Tänapäev Sölkupid Sölkupid on samojeedi rahvas. Sölkuppe on vene keeles nimetatud ostjakisamojeedideks. Nad kõnelevad sölkupi ja vene keelt. Sölkupi keel kuulub uurali keelte samojeedi rühma. Kirjakeel oli algselt ladina tähestikul põhinev (1879), kuid muudeti 1930. aastatel venestamise käigus kirillitsapõhiseks. Asualad Sölkupid on eluviisilt paiksed, Sölkupi külad paiknevad kõrgetel jõekallastel. Elamuteks on talvel osalt maasse ehitatud palkonnid, suvel nelinurksed
SÖLKUPID Karin Toom Keiro Orgus 10M Sisukord: Sölkupi keel Sölkupite asuala Rahvaarv Ajalugu Tänapäev Sölkupid Sölkupid on samojeedi rahvas. Sölkuppe on vene keeles nimetatud ostjakisamojeedideks. Nad kõnelevad sölkupi ja vene keelt. Sölkupi keel kuulub uurali keelte samojeedi rühma. Kirjakeel oli algselt ladina tähestikul põhinev (1879), kuid muudeti 1930. aastatel venestamise käigus kirillitsapõhiseks. Asualad Sölkupid on eluviisilt paiksed, Sölkupi külad paiknevad kõrgetel jõekallastel. Elamuteks on talvel osalt maasse
Lõunapoolsed elavad Obi lisajõgede äärsel alal, mis jäävad valdavalt Tomski oblastisse. Põhjapoolsed Tazi ja Jenissei äärsel regioonil, mis kuulub Jamali-Neenetsi ja Handi-Mansi autonoomsesse ringkonda ja Krasnojarski kraisse. Põhjapoolsete sölkuppide asualasse jäävad peamiselt põhjataiga ja metsatundra. Lõunapoolsed asustavad valdavalt lõunataiga alasid. Rahvaarv ja keel 1989. aasta rahvaloenduse andmeil oli sölkuppe 3612. Põhjasölkuppe on umbes 1900. Kesk- ning lõunasölkuppe kokku umbes 1600. Sölkupid räägivad samojeedi lõunarühma kuuluvat keelt ja vene keelt, motori ja kamassi keel on tänaseks hääbunud Kolm murret: põhja- (Taz), kesk- (Tõm), lõunamurded (Ket), erinevaid murdeid kõnelevad sölkupid üksteist ei mõista. Omavahel räägivad nad vene keeles. esimene samojeedi keeles välja antud raamat on misjonär Grigorevski Narõmi kirjutatud aabits, aastal 1879
Vasjugan, Tsaja, Tsulõm) äärseid alasid, mis administratiivselt jäävad valdavalt Tomski oblastisse. Põhjapoolsed sölkupid asustavad Tazi ja Jenissei äärset regiooni, mis kuulub Jamali-Neenetsi ja Handi-Mansi autonoomsesse ringkonda ja Krasnojarski kraisse. Põhjapoolsete sölkuppide asualasse jäävad peamiselt põhjataiga- ja metsatundra, lõunapoolsed asustavad valdavalt lõunataiga alasid. RAHVAARV 1989. aasta rahvaloenduse andmeil oli sölkuppe 3612. Nõukogude Liidu rahvaloenduse etniliste gruppide andmetesse peab suhtuma ettevaatusega: näiteks sölkuppide seas oli tavaline lasta end kirja panna venelase või handi või mingi muu rahvuse esindajana (Nagy 2002: 225). Siiski on ka neid, kes 1980. aastate lõpuks, mil oma rahvuse häbenemine oli veidi taandunud, lasid põlisrahvastele määratud toetuste ootuses end nimetada sölkupiks (Sobanski 2001: 177).
annaabi.ee 
