Lisame baashulgale M ühekohalised predikaadid: Kx – „x on kodanik” (= Kz – „z on kodanik” jne), Sx – „x on seadus” (= Ky – „y on seadus” jne). Saame: ∀x [Kx → ∃y (Sy & Rxy)]. Seda võib sõnastada „Iga x puhul kehtib, et kui x on kodanik, siis leidub vähemalt üks y nii, et see on seadus ja see on x-i poolt rikutud”. Saadud valemiga on samaväärsed valemid nt: ∀y [Ky → ∃x (Sx & Ryx)] või ka ∀z [Kz → ∃w (Sw & Rzw)]. N8.1.2. Interpreteerime nagu ennegi: Kx – „x on kodanik”, Sx – „x on seadus”, Rxy – „x on rikkunud y” ning püüame kirja panna veel mõned laused. Igaüks on kõiki seadusi rikkunud: ∀x [Kx → ∀y (Sy→ Rxy)]. Keegi pole kõiki seadusi rikkunud: ∀x [Kx → ∃y (Sy & ¬Rxy)]. Iga seadust on keegi rikkunud: ∀y [Sy → ∃x (Kx & Rxy)]. Mõni pole ühtki seadust rikkunud: ∃x [Kx & ∀y (Sy→ ¬Rxy)].
poolt inimese kohta ning seaduse poolt seaduse kohta. Lisame baashulgale M ühekohalised predikaadid: Kx ,,x on kodanik" (= Kz ,,z on kodanik" jne), Sx ,,x on seadus" (= Ky ,,y on seadus" jne). Saame: x [Kx y (Sy & Rxy)]. Seda võib sõnastada ,,Iga x puhul kehtib, et kui x on kodanik, siis leidub vähemalt üks y nii, et see on seadus ja see on x-i poolt rikutud". Saadud valemiga on samaväärsed valemid nt: y [Ky x (Sx & Ryx)] või ka z [Kz w (Sw & Rzw)]. N8.1.2. Interpreteerime nagu ennegi: Kx ,,x on kodanik", Sx ,,x on seadus", Rxy ,,x on rikkunud y" ning püüame kirja panna veel mõned laused. Igaüks on kõiki seadusi rikkunud: x [Kx y (Sy Rxy)]. Keegi pole kõiki seadusi rikkunud: x [Kx y (Sy & ¬Rxy)]. Iga seadust on keegi rikkunud: y [Sy x (Kx & Rxy)]. Mõni pole ühtki seadust rikkunud: x [Kx & y (Sy ¬Rxy)]. Keegi pole ühtki seadust rikkunud: x [Kx y (Sy ¬Rxy)].
annaabi.ee 
