Töö eesmärk: tutvuda rikkevoolukaitselülitite põhisõlmede ehitusega, otstarbega, tööpõhimõttega ja tunnussuurustega ning rikkevoolu olemusega. Tabel Rikkevoolu katse tulemused RVKL tüüp: CHNT NL1- Legrand: Kodune pistik 63: 30mA, 30mA, 40A, 400V 40A,400V katse 1 katse 2 katse 1 katse 1 1/2 IN >1999 ms >1999 ms >1999 ms >1999 ms IN (30mA) 25,1 ms 24,9 ms 26,8 ms 25 ms
67. 9.3.5 Mis on libistus ja kuidas seda mõõdetakse? Libistus ,,s" on suhteline pöörlemiskiiruse muutus. Libistust võib tõlgendada ka rootori suhtelise mahajäämusena sünkroonkiirusega pöörlevast staatori magnetväljast. (Välja- ja rootori pöörlemissageduste vahe suhe pöörlemissagedusse) n1 staatori sünkroonikiirus n2 rootori päärlemissagedus 68. 9.3.6 Kuidas mõõdetakse mootori kasulikku momenti? 69. 10.3.1. Millised on RVKL põhiosad? Vabasti relee, mõõtemähis, mõõtetrahvo rõngassüdamik 70. 10.3.2. Mis on lekke- ja rikkevool? Lekkevool on vool, mis lekib isolatsiooni kaudu, kuna ükski isolatsioon pole ideaalne. Lekkevoolu, mis on läinud millegi/kellegi jaoks ohtlikuks näiteks rikkis isolatsiooni tõttu, nimetatakse rikkevooluks. 71. 10.3.3. Millist voolu loetakse inimesele ohutuks? 10 - 20 mA 72. 10.3.4. Millest sõltub voolu ohtlikkus peale selle suuruse? Sagedusest 73. 10.3.5
talitlushäireid, kuid võib esile kutsuda elektrilöögi- ja/või tulekahjuohu. Märkus Viimastel aastatel on rikkevoolukaitselüliteid hakatud tähistama lühendiga RCD ( ingliskeelse nimetuse residual current device järgi), mis sõnasõnaliselt tähendab jääkvooluaparaat. Põhjenduseks on ilmselt see, et rikkevool võib tähendada ka muud kui isolatsioonirikkel tekkivat voolu. Käesolevas loengus on vajaduse korral kasutatud lühendit RVKL. Rikkevoolukaitse põhimõte TN- süsteemis Tänapäeval kõige sagedamini kasutatava rikkevoolukaitse põhiskeem on Esitatud joonisel 2 ja joonisel 4. Joonis 2.Rikkevoolukaitselüliti tööpõhimõtte skeem: 1 – rõngasmagnetsüdamik, 2 – primaarmähised,
ERL = Eesti Ringhäälingute Liit el=enne lõunat filos = filosoofia jrk=järjekord khk. = kihelkond KL = Kaitseliit kl= klass/kell kpl=kauplus kr = kroon lk = lehekülg ld.k = ladina keeles mln = miljon, miljonit mnt - maantee MTÜ = mittetulundusühing Nö=nii öelda NATO = North Atlantic Treaty Organization, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon OÜ = osaühing pKr = peale Kristuse sündi pst=puiestee rdt = raudtee rnkl. = Riiginõukogu liige rvkl. = Riigivolikogu liige SA = Sihtasutus St =seetähendab ÕES = Õpetatud Eesti Selts Tuntumad võõrsõnad Abiturent - keskoolilõpetaja Absoluutne - täielik Abstraktne - meeltega tajumatu Absurdne - mõttetu Adekvaatselt - võrdselt Afekt - tundepuhang Aferist - petis, õnnekütt Afiss - müürileht, kuulutus Akadeemik - teadlase aunimetus Akrobaat -võimleja
annaabi.ee 
