Sellisel juhul liiguvad impulsid lisaks seljaajule ka peaaju kaudu. Peaaju jaotab impulsid just teatud kohtadesse. Tingitud reflekse juhib aju, mille talitsus on seotud erinevaid liigutusi üksteisega täpselt kooskõlastavate refleksidega. Tingitud refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega ehk suuraju koore tegevusega, tingimatud refleksid aga madalama närvitalitlusega. Närviprotsessid Inimese psüühilise tegevuse ja tema käitumise aluseks on kaks närviprotsessi: erutus ja pidurdus. Väliskeskkonnast ja organismi sisekeskkonnast saabuvad ärritused kutsuvad neuronites esile erutuse. Järgmiseks levib erutus lihastele või näärmetele ja need omakorda asuvad sooritama vastavaid tegevusi. Erutus on reaktsiooni vallandav närviprotsess. Vastupidine reaktsioon pidurdus peatab reaktsiooni
Psühholoogid peaksid inimestele rääkima, mida neil tuleb katse käigus teha ja kas selles osalemine võiks neid kuidagi kahjustada. Seega: vabatahtlik osalemine peab põhinema informeeritud nõusolekul. 4) Inimesele ei tohi eksperimendist tuleneda mingisugust kestvat häda. Seetõttu peetakse osa katsete puhul soovitavaks mõni aeg pärast eksperimendi lõppu kontrollida, kas katseisikuga on kõik korras. Käitumist mõjutavad bioloogilised tegurid Närviprotsessid Inimese käitumine alates lihtsamatest asjadest (silmapilgutamine) ja lõpetades kõige keerulisematega (probleemide lahendamine), sõltub meie sees toimuvate protsesside integreerumisest. Integreerimist e ühendamist teostab närvisüsteem (NS). Et paremini mõista inimkäitumist, tuleb tunda selle aluseks olevaid bioloogilisi protsesse. Teadusharu, mis uurib organismi bioloogiliste ning psüühiliste ja käitumuslike aspektide vahelisi seoseid, kuuluvad psühhobioloogia valdkonda
annaabi.ee 
