STRESS ja HAIGUSED Mis on stress? Stress ehk kohanemissündroom on organismi üldine vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Tavakeeles mõistetakse stressi ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Oma olemuselt on stress bioloogiline muutus, mille toovad kaasa tugevad emotsioonid nagu armastus, vaimustus, õnnetunne, joovastus, pettumus, viha, hirm, kadedus, mure, kahtlemine endas. "Ainus stressivaba seisund on surm." (Selye) Stressikogemus Stressikogemus koosneb erinevatest komponentidest, mis on omavahel seotud: · Kognitiivne e. mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusega seotud. · Emotsionaalne komponent hõlmab endas mitmesuguseid tundeid hirm, viha ärevus, erutus, häbi, masendus. · Füsioloogiline osa on seotud stressikogemuse ajal organismis toimuvat...
haigustunnused kohe või lühikese aja möödudes, vaid talletuvad inimese kehas ja löövad välja alles mitmete aastate möödudes. Pikapeale mõeldes selgub alles tegelik põhjus, et millest see tekkis. Aga näiteks DDT-mürgistuse tunnuste kohta said esimesed teadmised uurijad alles siis, kui nad olid vabatahtlikult seda enda peal katsetanud. Näiteks üks inglise katsetaja valas oma käele DDT atsetoonilahust, täheldas, et tekib raskustunne, valus jäsemetes, lihased on nõrgad ja närvipinge teke. Inimesed on tegutsenud palju mõtlematult. Mõni negatiivne kogemus või tegu ei pane neid mõtlema teisiti vaid katsetatakse sama uuesti, ehk seekord läheb teisti. Kahjude ohvriks on ka sageli inimene ning tagajärjed võivad olla surmavad. Positiivseks on üha arenev tervisehoid ja meditsiiniised vahendid, mis ennetavad haiguste tagajärgi. Antud raamatut oli kohati raske lugeda just nende erinevate kemikaalidega seoses. Nimed on