Kvootide suurust korrigeeritakse vähemalt kord viie aasta jooksul, võttes arvesse maailmamajanduse kasvu ning liikmesriikide majandusliku võimsuse suhtelist muutumist. Kvootidena laekunud summade varal tasakaalustab Valuutafond oma liikmete maksebilansse ja toetab majanduslikku arengut. Kvoodi suurusest sõltub liikmesriigi juurdepääs RVF-i rahadele. RFV tegevus Rahvusvahelise Valuutafondi peamiste tegevusvaldkondadeks on majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi. - RVFi seiretegevuse eesmärgiks on julgustada riike rakendama sellist majanduspoliitikat ja institutsionaalseid reforme, mis toetaksid jätkusuutlikku ja tasakaalustatud maailmamajanduse arengut. - RFVi finantsabi kasutatakse aitamaks riiki ajutiste maksebilansiprobleemide ilmnemisel, et vältida likviidsuskriisi ning selle võimalikku negatiivset mõju majanduskasvule ja teistele riikidele. - Riigivõimude oskusteabe tugevdamiseks majanduspoliitika planeerimise ja rakendamise
(piisavalt hääli oma direktori määramiseks). Ülejäänud direktorid valitakse valijaskondade poolt. Valijaskond on tavaliselt sarnaste huvide, geograafilise asendi, etnilise või kultuurilise tausta ning majanduslike ja poliitiliste suundumustega liikmesriikide grupp. Eesti osaleb RVF tegevuses Põhja- ja Baltimaade valijaskonna kaudu. RVF-il on ka peadirektor, kes juhib nii direktorite nõukogu kui ka RVFi personali tööd [2]. 5 3. NÕUDED RVF-IGA ÜHINEVALE RIIGILE Rahvusvahelise valuutafondiga ühinedes kohustuvad riigid mitte ette võtma rahvusvahelist valuutasüsteemi destabiliseerivaid samme. Selleks tuleb neil kogu aeg anda teistele riikidele teada oma valuutakursi määramisest, ning minimeerida piiranguid, mis takistavad rahvusvaluuta vahetamist. Lisaks peavad nad ajama sellist
annaabi.ee 
