Jah, Sa võid võtta aluseks riigivastutuse seaduse. Ei olene, sest nad on kõik avaliku võimu kandjad ning nende puhul kehtivad ühesugused reeglid. Avaliku võimu kandjate mõiste riigivastutuse seaduse § 2 lõikes 1 hõlmab riiki, kohaliku omavalitsuse üksust, avalikke ülesandeid täitvaid eraõiguslikke isikuid ning avalik- õiguslikke juriidilisi isikuid. Avaliku võimu kandja tegutseb oma organite kaudu, kus töötavad nii ametnikud kui ka töölepingu alusel abiteenistujad. RvastSi § 12 lg 2 ei tee kannatanule kahju hüvitamist reguleerides vahet, kes on kahju tekitanud. Avaliku võimu kandja tekitatud kahjuna käsitletakse igasugust selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teeinistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muu alusel. Kui kahju tekitasid avaliku võimu kandja ja eraõiguslikul alusel tegutsenud isik, siis
Riigivastutuse seaduse (RVastS) peamiseks eesmärgiks on ühest küljest tagada isikutele kaitse riigivõimu poolt tekitatud kahju hüvitamise kaudu, teisalt aga kaitsta ka riiki põhjendamatult suurte nõuete vastu, mis võiksid hakata riigi "rahakotti" liialt koormama. RVastS ülesandeks on anda materiaalõiguslikud alused kahju hüvitamisel ehk teiste sõnadega ta annab vastuse küsimusele, milliseid nõudeid ja millistel tingimustel saab isik esitada. RVastS reguleerimisala - RVastSi regulatsiooni alla kuulub igasuguse avaliku võimu teostamisel või muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamine. RVastS ei reguleeri kahju hüvitamist eraõiguslikus suhtes. Riigivastutuse tekkimise eeldused, kahju hüvitamise kaks olulist eeldust: 1. esiteks peavad olemas olema vastutuse ja kahju hüvitamise alused (isiku subjektiivsete õiguste rikkumine, isiku õigusi rikkus avaliku võimu kandja oma tegevusega avalik-õiguslikus suhtes,
annaabi.ee 
