valitakse välja hetkel olulisemad seosed ja omadused, mis on konkreetse mudeli seisukohalt kõige olulisemad. Mudeli liigne lihtsustamine võib viia mittetöötava mudelini. Mudelit võib esitada verbaalselt sõnade ja lausete abil või matemaatiliste sümbolite abil. Matemaatiliste sümbolitena kasutatakse funktsioone, võrrandeid, võrratusi ja graafikuid. Sõltuvalt funktsioonide ja võrrandite valikust kasutatakse lineaarset planeerimist, ruutplaneerimist, dünaamilist planeerimist, stohhastilist planeerimist jne. Lineaarne planeerimisülesanne. Lineaarne planeerimisülesanne koosneb kolmest põhiosast: 1. Sihifunktsioon, mis lineaarse funktsiooni abil kirjeldab püstitatud eesmärki e. optimaalsuse kriteeriumit, näiteks maksimaalse kasumi saamine, minimaalsed tootmiskulud, maksimaalne kogutoodang rahalises väljenduses, minimaalne omahind jne. f(x) = c1x1 + c2x2 + . . . + cnxn ( max ),
valitakse välja hetkel olulisemad seosed ja omadused, mis on konkreetse mudeli seisukohalt kõige olulisemad. Mudeli liigne lihtsustamine võib viia mittetöötava mudelini. Mudelit võib esitada verbaalselt sõnade ja lausete abil või matemaatiliste sümbolite abil. Matemaatiliste sümbolitena kasutatakse funktsioone, võrrandeid, võrratusi ja graafikuid. Sõltuvalt funktsioonide ja võrrandite valikust kasutatakse lineaarset planeerimist, ruutplaneerimist, dünaamilist planeerimist, stohhastilist planeerimist jne. Lineaarne planeerimisülesanne. Lineaarne planeerimisülesanne koosneb kolmest põhiosast: 1. Sihifunktsioon, mis lineaarse funktsiooni abil kirjeldab püstitatud eesmärki e. optimaalsuse kriteeriumit, näiteks maksimaalse kasumi saamine, minimaalsed tootmiskulud, maksimaalne kogutoodang rahalises väljenduses, minimaalne omahind jne. f(x) = c1x1 + c2x2 + . . . + cnxn ( max ),