koordinatsiooniarvud on 4 ja 6. tsentraalne aatom ehk kompleksimoodustaja ligandid K [Fe(CN) ] 4 6 koordinatsiooniarv välissfäär sisesfäär ehk koordinatsioonisfäär Kompleksühendite keemiat rikastab ka see, et kompleksid võivad olla erineva kujuga. Enamlevinud on oktaeedrilised kompleksid (koordinatsiooniarv 6). Koordinatsiooniarvu 4 korral on tegemist kas tetraeedrilise või ruutplanaarse kompleksiga. Suurim teadaolev koordinatsiooniarv on 12 esineb f-metallidel. 2.Andke d-metalli kompleksühendile nimetus, kui valem on antud. 3. Kirjutage d-metalli kompleksühendi valem nimetuse järgi. Kompleksühendite nimetused on sageli väga pikad ja seetõttu üritatakse läbi ajada valemitega. Kui nimi osutub siiski vajalikuks, lähtutakse vastavatest reeglitest. Kõigepealt loetletakse üles ligandid ja seejärel nimetatakse metalliaatom või ioon.
neutraalseid, nimetused järgitakse tähestikulist järjekorda. Oksüdatsiooniaste (metallil) näidatakse rooma numbriga, negatiivse laenguga kompleksi nimes lisatakse metalli aatomile liide aat. Näiteks: NH4[PtCl3(NH3)] ammooniumammiintrikloroplatinaat(II) [Cr(OH)2(NH3)4]Br tetraammiindihüdroksokroom(III)bromiid Kompleksid võivad olla erineva kujuga, enamlevinud on oktaeedrilised (koordinatsiooniarv 6), koordinatsiooniarv 4 korral on tegemist ruutplanaarse või tetraeedrilise kompleksiga. Suurim teadaolev koordinatsiooniarv on 12, mis esineb f-metallidel selleks peab tsentraalaatomi raadius olema piisavalt suur. Metallotseenid on `võileibühendid', kus metalliaatom on kahe delokaliseeritud pii-süsteemi sisaldavate anioonide vahel. Formaalselt on seal metalli ja ligandide vahel 2 sidet, sisuliselt 10 sidet. Mõned metallid annavad ligandiga enam kui 1 sideme. Vastavalt sidemete arvule nimetatakse neid bi-
annaabi.ee 
