Näide 4 18 Valikureale vastame objektivaliku sooviga, O↵ ning klõpsame väliskontuuril, Mustriga kaetud ala – pindala. Suur rist ruudukesega – objektivalik pindala tarvis: valiti kinnine väliskontuur Vastuseks saame (kuna joonestamisel kasutati ühikutena millimeetreid, siis on ka pindala vastus ruutmillimeetrites). NB! Käsurea piirkond peab olema vähemalt nelja rea laiune, muidu lähevad arvutustulemused esialgu muutumatule alale. Neid saab küll kätte nii, et viime kursori käsurea lõppu, sinna ilmub liugur ja sellega saab vajalikku ette „keerata”. Ümbermõõdu leidmiseks liidab arvuti kokku üksikute väliskontuuri osade pikkused, nagu ka järgmisel joonisel näidatud: Näide 4
pindalaga juhi takistust. Täpsemaks formuleeringuks lisataks veel, et see toimub 20° C 10 juures, mida nimetatakse toatemperatuuriks. Eritakistust tähistatakse kreeka keelse tähega ( roo ) ja teadmetabelites antakse ristlõike pindala mõnikord mitte ruutmeetrites ( m 2 ), 2 vaid ruutmillimeetrites ( mm ), mis on SI süsteemi süsteemiväline mõõteühik Seega eritakistus mõõtühikuks on 1 mm 2/ m . Mida pikem on juhe, seda suurem on takistus. Seega juhtme takistus sõltub juhtme pikkusest. Mida suurema ristlõike pinnaga on juhe , seda hõlpsam on elektronil juhtmes liikuda. Seega kui juhi ristlõikepindala suurendada väheneb juhi takistus. Juhi ritlõike pindala - S ( mm2 ) Seepärast sulavkaitsmetes ( rahva keeles kaitskorkides )
annaabi.ee 
