(ventilatsiooni renoveerimisel ka sisekliima klass II). Energiatõhususe muutumist on võrreldud elamu ehitusjärgse olukorraga tema standardkasutusel. Sisetemperatuuri tagamiseks vajalik küttevõimsus hoone erinevates ruumides on erinev vt. Joonis 8.12. Erinev on ka vajalik küttevõimsus ruutmeetri kohta. Nurgatoad ja suurte akendega toas vajavad suuremat küttevõimsust. Seetõttu tuleb olla ettevaatlik, lähtudes kütteallika valikul ainult köetava pinna ruutmeetritest, kuigi mitmed katelde, ahjude ja kaminate müüjad kinnitavad, et nende toode sobib nii ja nii mitme ruutmeetri kütmiseks. Elamu tarnitud energia kulu tema standardkasutusel vt. Joonis 8.13. Olemasoleva hoone suurim soojusenergia kao koht on välisseinad ja õhulekked, järgnevad põrand ja katuslagi. Efektiivsem on alustada energiakulu vähendamist sealt, kus kadu on kõige suurem. Soojusenergia tagatakse peamiselt ruumide kütteseadmete abil. Vaatamata väikestele akendele on aasta
Nagu varsti näeme, kogunevad kõik need lahendid ühele sirgele. On kerge märgata, et mitte sugugi iga lahend ei ole enam tõlgendatav meie algülesande raames. Tõe- poolest, lahendite tagasitõlkimisel elu konteksti peame jälle olema hoolikad – üks viis järgimaks, et kõik läheb sobivalt, on uurida algses ülesandes peituvaid ühikuid. Võrrand ja ühikud Elulise alusega võrranditel on tavaliselt kaasas ka ühikud. Näiteks rääkisime meie võrrandis ruutmeetritest ja inimestest. m km Esiteks on oluline neil järge ajada, sest kui sassi lähevad ja , võib ikka s h üsna hiljaks jääda. Teiseks aitavad nad aru saada, kas kirja on saanud mõistlik võrrand. Nimelt võime näiteks vaadata, kas võrrandi mõlemal poolel olevad arvud kirjeldavad võrrelda-
annaabi.ee 
