ventilatsiooniosa, elekter, tulekaitseabinõud, jäätmekäitlus ning tehnilised näitajad. Dokumentatsioonis on kogu info toodud lühidalt, eesmärgiks on manada visioon hoonest, kui tervikust. Eskiisi eesmärk pole anda detailseid kirjeldusi erinevate konstruktsiooni sõlmede vms kohta. Tähtis on teada, et eskiisprojekti põhjal ei väljastata ehitusluba. Teinekord võib kohalik omavalitsus seda nõuda näiteks kirjaliku nõusoleku taotluses alla 60 ruutmeetriste hoonete puhul. Eskiisprojekti väljundid: - arhitektuurse idee seletus - 3d visualiseeringud, võimalikud animatsioonid - hoone esialgsed plaanid, põhimõtteline ruumijaotus - vaated, lõiked, vastavalt vajadusele mõõtkavas - markeeritud põhilised materjalid, kihid ja värvid - hoone arenguperspektiivid ( juurde- ja pealeehitamise võimalus, põhiplaani paindlikkus, funktsioonide muutmise võimalikkus) - eskiisifaasis hoone tehnilised näitajad (pinnad, kubatuur)
tundides hoone köetava pinna ruutmeetri kohta. Energiamärgise seaduslik alus 2002.a. võeti vastu Euroopa Liidu direktiiv hoonete energiatõhususe kohta (2002/91/EÜ). Direktiivi eesmärk on edendada Euroopa Liidus hoonete energiatõhusust , võttes arvesse kliimat ja kohalikke tingimusi ning nõudeid hoone sisekliimale ja meetmete majanduslikku põhjendatust. Direktiiv kohustas EL-i riike kehtestama nõudeid hoonete energiatarbimise alandamiseks. Miinimumnõuete rakendamine üle 1 000 ruutmeetriste hoonete renoveerimisel. 2006.a. võeti Eestis vastu „Ehitusseaduse, hooneühistuseaduse, korteriomandiseaduse, korteriühistuseaduse ja seadmete energiatõhususe seaduse muutmise seadus” Muudatused on kohustuslikud – hoonete võõrandamisel alates 1. jaanuarist 2009.a. Energiamärgis on küll kohustuslik, kuid selle puudumisel ei trahvita ega rakendata ka muid sanktsioone. VV määrus 20. detsembril 2007.a. – „Energiatõhususe miinimumnõuded”
annaabi.ee 
