nij = tij ± mij = xis zsj ± yis zsj . (1.28) s=1 s=1 V~orreldes valemeid (1.27) ja (1.28) omavahel, saame wij = nij , i Np , j Nr . Seega (X ± Y )Z = XZ ± Y Z. 4 Kuna valemi (1.23) t~oestus on analoogiline eelmise t~oestusega, siis j¨atame selle lugejale. Tavaliselt tuleb korrutada sama j¨arku ruutmaatrikseid, saades tule- museks sama j¨arku ruutmaatriksi. 1.5. Maatriksite transponeerimise omadused Maatriksite transponeerimisel on j¨argmised omadused. 1 Mistahes maatriksite X, Y M at(m, n) korral (X ± Y ) = X ± Y . 2 Mistahes a R ja X Mat korral (aX) = aX . 3 Mistahes X Mat(p, q) ja Y Mat(q, s) korral (XY ) = Y X . T~ oestus. 1 N¨uu
(1.28) s=1 s=1 V˜orreldes valemeid (1.27) ja (1.28) omavahel, saame wij = nij , ∀ i ∈ Np , ∀ j ∈ Nr . Seega (X ± Y )Z = XZ ± Y Z. ♠ 4◦ Kuna valemi (1.23) t˜oestus on analoogiline eelmise t˜oestusega, siis j¨atame selle lugejale. Tavaliselt tuleb korrutada sama j¨arku ruutmaatrikseid, saades tule- museks sama j¨arku ruutmaatriksi. 1.5. Maatriksite transponeerimise omadused Maatriksite transponeerimisel on j¨argmised omadused. ◦ 1 Mistahes maatriksite X, Y ∈ M at(m, n) korral (X ± Y ) = X ± Y . 2◦ Mistahes a ∈ R ja X ∈ Mat korral (aX) = aX . 3◦ Mistahes X ∈ Mat(p, q) ja Y ∈ Mat(q, s) korral (XY ) = Y X . T˜ oestus. 1◦ N¨
Näiteks järgmised maatriksid on ruutmaatriksid: 23 2 4 5 9 2 14 6 0 MAJANDUSMATEMAATIKA I Maatriksid 59 Ruutmaatrikseid, millel vaid peadiagonaalil on nullist erinevaid elemente ja kõik ülejäänud elemendid on nullid, nimetatakse 2 7 diagonaalmaatriksiteks. Diagonaalmaatriksid on 4 5 näiteks järgmised maatriksid: 3 0 0 0 0 0 5 0
annaabi.ee 
