5,1 magnituudiline maavärin raputas ebastabiilseks muutunud põhjanõlva paigast lahti. Järgnes kohutav plahvatus, mis rebis vulkaanilt tipu nii, et St. Helens kaotas oma kõrgusest tervelt 400 m, Liustikujääst ja purunenud kivimitest koosnev laviin paiskus orgu kiirusega kuni 290km/h. Osa laviinist sööstis Sprit Lake´i, põhimass aga North Fork Toutle Riveri orgu. Varing kergitas Sprit Lake´i põhja 90 m ja veepinda 60 m võrra ning peaaegu kahekordistas 5-ruutkilomeetrilise järve pindala. Oletatakse, et purunenud vulkaani nõlvast eraldus umbes 2,8- kuupkilomeetrit kivimeid. Vähem kui kümne minutiga moodustas määrdunudhall mass 27,5 km kõrguse seenekujulise pilve, mida tuul hakkas kirdesse ajama. Uurijate hinnangul sadas 540 miljonit tonni tuhka 57 000-ruutkilomeetrile. Ainuüksi Washingtoni osariigis asuvas 51 000 elanikuga Yakimas tuli tänavatelt eemaldada mitusada tonni tuhka.
Sovhoos asutati 1960 ja likvideeriti 1992. 1975. aastal oli sovhoosil 8720 hektarit maad, sellest põllumajanduslikku maad (ilma õue-aiamaata) 5440 hektarit, sealhulgas haritavat maad 4440 hektarit. Seisuga 1. november 1976 oli sovhoosil 8721 hektarit maad, sellest põllumajanduslikku maad (ilma õue-aiamaata) 5507 hektarit, sealhulgas haritavat maad 4564 hektarit. Sovhoosil oli 1975. aastal 347 töötajat (Eesti Entsüklopeedia). Rahvastik Aastal 1943 oli Abja oma 5500 elaniku ja 141,4 ruutkilomeetrilise pinnaga üks suuremaid Eesti valdu. Vallas oli üle 800 talundi. „Pealinnaks” oli Abja-Paluoja alevik, mis oma 1100 elanikuga üritas mitmel korral linna õiguste saamist. 1950-1962 aastatel oli Abja-Paluoja rajoonikeskuseks ning rahvaarv oli keskmiselt 4500 elanikku. Alates sellest ajast on toimunud teiste linnade (Viljandi, Pärnu) mõjul ja madala sündimuse tõttu pidev aeglane inimeste vähenemine. 1976 aastal elas Abja-Paluoja alevis 1796
annaabi.ee 
