(Celsius), R (Fahrenheit), (Reaumur). ● Missugusel füüsikalisel nähtusel põhineb termomeetri töö? ○ Põhineb soojuspaisumisel. ● Milline on ideaalne gaas? ○ On selline gaas, mille molekulide masse (on punktmassid) ega omavahelisi vastastikmõjusid ei arvestata ja kus molekulide põrked on elastsed, arvestatakse ruutkeskmisi kiiruseid (arvutamisel). ● Ideaalse gaasi olekuvõrrandid? ○ (P1*V1)/T1=(P2*V2)/T2 ○ P*V=(m/M)*R*T ○ eelmisest valemist tuletades: ■ m/M=v(nüü) ainehulk ■ M/V=p (roo) tihedus ■ P=(p*R*T)/M ■ P*V=v*R*T ● P rõhk (Pa) ● m mass (kg) ● M molaarmass (kg/mol)
4 c_xy r_xy s_x. s_y --> r_xy = 0.993 Ka lähteandmetest on selgelt näha, et suurused X ja Y on omavahel tugevasti korreleeruvad. Mõistes reaalseid asjaolusid suuruste X ja Y taga - parem teoreetiline ettevalmistus tingib selgelt parema praktilise töö hinde. Leian regressioonisirge võrrandi kujul y=ax+b Selleks tuleb määrata parameetrid a ja b, regressioonisirge tõus ja algordinaat. Osutub, et otstarbekas on leida joone parameetrid, arvestades juhuslike punktide (x,y) ruutkeskmisi hälbeid regressioonisirgest. Seega: n 2 S a,b a. xi b yi i= 1 Leian selle avaldise miinimumkohad muutujatele a ja b. d S a,b 0 da d S a,b 0 db Allpool on antud a ja b määramiseks vajaliku lineaarvõrrandisüsteemi lahendamine on paketi MathSoft StudyWorks eripärade tõttu pisut pikem. a 1 b 1 Given n n n. b a
koormusdiagramm. 100 90 80 70 60 M, N∙m 50 40 30 20 10 0 0 100 200 t, s 300 400 500 Joonis 3.1. Rippvagoneti koormusgraafik Astmeline koormusdagramm joonisel 3.1 tuleb asendada ekvivalentsete suurustega, mis on vajalikud mootori valimisel. Ekvivalentsed suurused kujutavad endast kaalutud ruutkeskmisi. Ekvivalentne moment leitakse järgmiselt: [1,3] 𝑀𝑖2 ∙ 𝑡𝑖 𝑀𝑒𝑘𝑣 = , (3.3) 𝑡𝑖 kus 𝑀𝑒𝑘𝑣 on ekvivalentne moment, N∙m; 𝑀𝑖 − momendi väärtus i-ndas lõigus, N∙m; 𝑡𝑖 − i-nda lõigu kestus, s.
Sõltuvalt andmete iseloomust võib ta tähendada kas mingi suuruse aritmeetilise keskmise leidmist kaudselt antud andmete abil... Teiseks võib harmooniline keskmine tähendada lihtsalt samade andmete sama majandusnähtust iseloomustavat teist keskmist. Aritmeetilist keskmist kasutame me hästi sageli eelkõige tema interpreteeritavuse mugavuse pärast. Siiski on olukordi, kus ka harmoonilisel keskmisel on selge majanduslik tähendus. · Ruutkeskmisi kasutatakse statistilise rea varieeruvuse üldistavaks iseloomustamiseks. · Geomeetrilist keskmist kasutatakse majandusstatistikas kõige sagedamini aegridade uurimisel keskmiste kasvutempode leidmiseks, kuid teda on kasutatud ka hinnataseme muutusi kirjeldavate börsiindeksite konstrueerimiseks. Geomeetrilist keskmist leida ei ole üldjuhul võimalik, kui mõned rea liikmed on hulgas negatiivsed. · ÜL. Midagi liigub punktist A punkti B, vahemaa 100 km
annaabi.ee 
