13) Termodünaamilised protsessid o Isoprotsessid, töö isoprotsessides (+ valemid ja joonised) o Adiabaatiline protsess, MendelejevClapeyron’i seadus (+ joonis) 14) Molekulaarkineetiline teooria o Ideaalne gaas o MKT põhipostulaadid o MKT põhivõrrand (+ valem) o Gaasi temperatuur, selle seos mikroparameetritega (+ valem) o Kaks põhilist soojusfüüsika konstandi (+ arv ja mõõtühik) o Osakeste ruutkeskmised kiirused, võrdlus keskmiste kiirustega o Molaarsed erisoojused ja moolsoojuste suhe (+ valemid ja mõõtühikud) o Reaalsed gaasid ja reaalse gaasi isotermid (+ joonis) o Ülekandenähtused gaasides 15) Aine agregaatolekud ja faasisiirded o Põhilised agregaatolekud (+ joonised) o Faas ja faasisiire o Olekudiagramm, faasisiirekõverad (+ joonis) o Olekudiagrammi (vee) kolmikpunkt
5) Põrgete vahel ei mõjuta molekule mingid jõud, nende liikumine on ühtlane o MKT põhivõrrand (+ valem) ideaalse gaasi rõhk on võrdeline molekulide keskmise kineetilise energiaga ja nende arvuga 1 ruumalaühikus. p= nm v 2 3 p=2/3nUk o Gaasi temperatuur, selle seos mikroparameetritega (+ valem) o Kaks põhilist soojusfüüsika konstanti (+ arv ja mõõtühik) o Osakeste ruutkeskmised kiirused, võrdlus keskmiste kiirustega ruutkeskmise kiiruse valem : v rk = √ v 2x v2y v2z 3 o Molaarsed erisoojused ja moolsoojuste suhe (+ valemid ja mõõtühikud) o Reaalsed gaasid ja reaalse gaasi isotermid (+ joonis) o Ülekandenähtused gaasides 1. Difusioon seisneb ühe aine molekulide tungimises teise aine molekulide vahele.Difusioon esineb
võrdeline molekuli keskmise kin. energiaga ja selle läbi ka kogu gaasi molekulide kin. Energiaga. •Kaks põhilist soojusfüüsika konstandi (+ arv ja mõõtühik) R on nn. (universaalne) •gaasikonstant • • •§ k on Boltzmanni konstant – ühe molekuli keskmise kineetilise energia •juurdekasv temperatuuri kasvamisel ühe ühiku võrra. •Osakeste ruutkeskmised kiirused, võrdlus keskmiste kiirustega. Ruutjuur suurusest (v2)k on teatud tüüpi keskmine kiirus, mida nimetatakse ruutkeskmiseks kiiruseks ja tähistataksevrk •Molaarsed erisoojused ja moolsoojuste suhe (+ valemid ja mõõtühikud) Kui me anname z moolist koosnevale ideaalsele (1aatom) gaasile soojust Q, siis gaasi temperatuur kasvab ΔT võrra § CV – molaarneerisoojus jääval ruumalal.
Seisulaine. Huygensi-Fresneli printsiip. Lainete difraktsioon. Lainete koherentsus. Doppleri efekt. Molekulaarfüüsika (30h) Molekulaarkineetiline teooria. Mikro- ja makroparameetrid. Molekulaarkineetilise teooria põhialused. Statistiliste seaduspärasuste kasutamise vajalikkus mikromaailmas toimuvate protsesside kirjeldamiseks. Ainehulk. Molaarmass. Molekuli mass. Aine ehituse lihtsaim mudel ideaalne gaas. Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand rõhu kohta. Molekulide kiirused ja ruutkeskmised kiirused. Temperatuur. Erinevad temperatuuriskaalad (Celsius, Kelvin, Fahrenheit). Temperatuuri absoluutne null. Temperatuuri seos molekulide keskmise kineetilise energiaga. Ideaalse gaasi olekuvõrrand. Isoprotsessid gaasides. Agregaatolekud ning faasisiirded: Aine ehituse mudelid: tahkis, vedelik, gaas. Tahkete ainete klassifikatsioon. kristalliliste ainete ruumvõre, defektid. Legeerimine. Vedelik. Rõhk vedelikus. Üleslükkejõud. Kehade ujumine. Vedeliku pinnakiht. Pinnaenergia.
(8 Pideva edastuskanali häirekindlus) Koherentne vastuvõtt=täiesti teadaolev vastuvõtt. Ainuke teadmata fakt vastuvõtu poolel on see, kumb signaalidest oli edastatud. Kas see, mis kandis edasi sümbolit 1 või see, mis kandis edasi sümbolit 0. See on täpselt teada olevate signaalide eristamise ülesanne. Sellist vastuvõttu iseloomustavad häirekindluse kõverad on parimad. Algoritmiks on see, et arvutatakse mõlema signaali ruutkeskmised kaugused ja võrreldakse neid. Optimaalse vastuvõtja struktuure sab muuta, avaldades vastuvõetud signaali ja tugisignaalide vahelise kauguste valemid. Struktuurskeem on slaidil 20. 18. M-modulatsiooniga signaalide optimaalse eristaja struktuurskeem .(8 Pideva edastuskanali häirekindlus) Kui vastuvõetud signaal ei ole binaarne, kasutame M-kanalist korrelatsioonvastuvõtjat. Sümbol fikseeritakse signaali lõpus ja valik toimub suurima saavtatud väärtuse järgi. M-
(2.5) v = 2 x N m 2 Seega, kõigi molekulide poolt x-teljega risti asuvale seinale avaldatav jõud on F x= N vx . l Teisalt, arvestame, et kõikides suundades on ruutkeskmised kiirused võrdsed, st v2x = v2y =v2z , siis et v =vx vy vz=3 vx võime jõu jaoks kirjutada 2 2 2 2 2 1 F x = m0 l N v2 . (2.6) 3 Arvestades, et gaasi kontsentratsioon N n= (2.7) V
annaabi.ee 
