laevakiilu. Mõõkjätkekõhr on veisel ja hobusel lehekujuliselt lai, kuid teistel loomaliikidel suhteliselt väike. Hobusel mõõkjätke luuosa tavaliselt puudub, luu ventraalne serv moodustab kõhrelise rinnakuharja(crista sterni) 14. Kuidas on tekkinud roiejätked? Ristijätke ja roiderudimendi kokkukasvamisel. 15. Nimmelülide iseärasused. Karnivooridel nimme skelett liikuv, leidub lisajätke. Külgvaates on mäletsejaliste ogajätke ruutjas, teistel põllumajandusloomadel on need suhteliselt kõrgemad. Mäletsejalistel on ventraalne hari arenenud kõigil lülikehadel, hobustel vaid esimestel lülidel.
kogu Rooma impeeriumi ulatuses (Vaga 1999: 110). 7 2.2 Ehitusmälestised Esialgu valitses rooma arhitektuuris täielikult etruskide mõju. Kreeka mõju hakkas end ulatuslikumalt tundma andma pärast Campania allaheitmist (a. 338 eKr). Templid säilitasid etruski templi ruumijaotuse, samuti poodiumi ja avara eeskoja, kuid ruutjas põhiplaan andis alguse kreeka piklikule põhiplaanile; ka asetati sambad kreeka arhitektuuri eeskujul tihedalt üksteise kõrvale. Kreeka mõjud suurenesid II sajandist alates, eriti peale Kreeka vallutamist (a. 147 eKr). Seal ajal kujunes välja ka basiilika pikk nelinurkse põhiplaaniga hoone, mille kaks rida sambaid jaotas kolmeks lööviks. Basiilikat kasutati äri- ja kohtuhoonena; selle kitsal küljel oli niss, kus istus kohtunik kohtuistungite ajal
Puitu äärmiselt vähe. Umbes aastal 1800 eKr ühendas suur valitseja Hammurapi Babülooniast Lõuna- ja Põhja-Mesopotaamia üheks suureks Babüloonia riigiks. Vana-Babüloonia tähtsamad ehitised olid templid ja valitsejate lossid. Eeldatakse, et tunti võlvimist ja osati telliskividest püstitada sambaid. Seinte katmiseks ja kaunistamiseks kasutati glasuuritud ja värviliste mustritega saviplaate. Iga templi aluseks oli templitorn ehk tsikuraat. See nn Paabeli torn oli massiivne ruutjas hoone, mis astmetena ülespoole tõustes ahenes ja mille külgedel olid trepid ning tipus asus templike, tsikuraat bituumeniga üle võõbatud järelikult oli must. Ruumid oli kaunistatud maalingutega ning muster meenutas punutusi. Tempel oli jumala eluase. Tsikuraadi ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumaluse kujuga. Templeid ehitati kõrgetele alustele kaitseks vee eest. Templikompleks polnud ainult pühamu, vaid ka ühiskondlike tööde ja arvepidamise keskus.
on valvas ning tähelepanelik ümbritseva suhtes, suhtub ta võõrastesse sõbralikult ega ole umbusklik. Ta vajab kindlasti koolitamist ja õpib väga ruttu. Ka ei haugu tailmaasjata. Ta vajab palju liikumist, on ta ju aretatud töötavaks koeraks. Airedaleterjeril on traatjas karv, väikesed lontis kõrvad ning lühike püstine saba. Karvastiku värvuseks on black and tan. Rinnal võib olla väike valge laik. Keha on tal ruutjas, turjakõrgus 56-61 cm, kaal 18-29 kg. Airedale terjeri karv nõuab igapäevast harjamist, 2-3 korda aastat trimmimist, kuid see eest ajab ta vähe karva. 12/ 12/31 Retriiver Siledakarvaline retriiver ehk Flat-Coated Retriever on aretatud Inglismaal, tema aretusega alustas S. E. Shirley. Tänapäeval on temast saanud populaarne jahi-, seltsi- ja harrastuskoer.Siledakarvaline retriiver on
annaabi.ee 
