Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ruutj" - 5 õppematerjali

Teoreetiline mehaanika - Staatika
1
odt

Teoreetiline mehaanika - Staatika

Jõu rööpküliku aksioom- 2 ühte punkti rakendatud jõudu võib asendada 1 jõuga, mis rakendatud samasse punkti Tasakaalus olevaks jõusüsteemiks nim jõusüsteemi, mis mõjutades paigalseisvale kehale ei kutsu esile selle liikumist Jõumoment punkti suhtes- vektor, mis võrdub jõu rakenduspunkti kohavektori ja jõuvektori vektorkorrutisega. Jõupaarimoment- vabavektor, risti jõupaari tasandiga ja seda võib lugeda lahendatuks ükskõik mis punkti antud kehal. R=Ruutj. F12+ F22+2 F1F2 cosa Jõusüsteemide tasakaal- R=Fi=0 Mo=Mo(Fi)=0 Koonduv jõusüsteem- lõikuvad kõik ühes punktis, keha tasakaal ei muutu. Ekvivalentne resultandiga, on rakendatud vaadeldava süsteemi jõudude mõjusirgete lõikepunktidele. Liikumine-keha asendi muutus taustsüsteemis Liuge hõõrdumine- kehad puutuvad omavahel kokkuvolditud Mass- kaal jagatud raskuskiirendusega (m=P:g) Masskese-punkt, kuhu oleks nagu kogu mass kogunenud

Mehaanika → Teoreetiline mehaanika
170 allalaadimist
Teoreetiline mehaanika- Staatika spikker
1
odt

Teoreetiline mehaanika- Staatika spikker

Jõu rööpküliku aksioom- 2 ühte punkti rakendatud jõudu võib asendada 1 jõuga, mis rakendatud samasse punkti Tasakaalus olevaks jõusüsteemiks nim jõusüsteemi, mis mõjutades paigalseisvale kehale ei kutsu esile selle liikumist Jõumoment punkti suhtes- vektor, mis võrdub jõu rakenduspunkti kohavektori ja jõuvektori vektorkorrutisega. Jõupaarimoment- vabavektor, risti jõupaari tasandiga ja seda võib lugeda lahendatuks ükskõik mis punkti antud kehal. R=Ruutj. F12+ F22+2 F1F2 cosa Jõusüsteemide tasakaal- R=Fi=0 Mo=Mo(Fi)=0 Koonduv jõusüsteem- lõikuvad kõik ühes punktis, keha tasakaal ei muutu. Ekvivalentne resultandiga, on rakendatud vaadeldava süsteemi jõudude mõjusirgete lõikepunktidele. Liikumine-keha asendi muutus taustsüsteemis Liuge hõõrdumine- kehad puutuvad omavahel kokkuvolditud Mass- kaal jagatud raskuskiirendusega (m=P:g) Masskese-punkt, kuhu oleks nagu kogu mass kogunenud

Mehaanika → Teoreetiline mehaanika
62 allalaadimist
Elektri kvaliteet
4
docx

Elektri kvaliteet

Transientliigpinged- n. välguimpulssidest, kondensaatorite ja kaablite lülitamistest. 9. Pingeasümmeetria Seisund kus faasipingete efektiivväärtused või faasivahelised nihkenurgad pole võrdsed. Asümmeetriategur ka=U2/U1*100% (U1-pärijärg.U2-vastujärg.) 10. Harmoonikud Perioodiline pinge moonutus. 11. Harmoonmoonutustegur Kõrgemaid harmoonikuid võib selle järgi hinnata ehk THD=(Ruutj.(UH2-e summa 2st 40ni))/U1 Kirjeldab pinge moonutust protsentides. 12. Harmoonikute allikad Põhiliselt mittelineaarsed koormused e. jõuelektroonikat kasutavad ja elektrilahendusel rajanevad tööstuskoormused. (juhitavad ajamid, alaldid, inverterid, kaarahjud, lahenduslambid, arvutid, printerid jne). 13. Paralleelresonants nähtused jaotusvõrkudes Kui mõne harmooniku sagedus=resonantssagedusega ning harmooniku allika perspektiivist

Energeetika → Elektrijaotustehnika
10 allalaadimist
Elektrivõrgu releekaitse
4
docx

Elektrivõrgu releekaitse

Tunnusjoon peab sobima kaitstava objekti omadustega. 9. Kaitse sätete valik (sätte-, välistusväärtus,ennistustegur,ülekande-skeemitegur,välistusaeg,selektiivsusaste) Sätteväärtus-millal rakendub, välistusväärtus-millal ei tohi rakenduda. Maksimaalkaitsel on välistusväärtus 1 suurem, minimaalkaitsel 1st väiksem. Viitkaitse puhul arvestatakse ennistusteguriga, vanematel kaitsetel ~0,8. Ülekandetegur- mõõtetrafo oma, skeemitegur täht=1, kolmnurk=Ruutj.3, nulljärgnevusvoolul=3.Välistusaeg e. selektiivsusaste- e. reaalne väljalülitamise aeg, kõik releekaitse viiteajad kokku. Kõik vead jne. 10. Voolukaitse(hetkkaitse, sõltumatu ja sõltuva viitega kaitse). Hetkkaitse viide on kaitse tehniliselt vähim võimalik rakendusaeg. Sõltumatu viitega kaitse viiteaeg on eelnevalt sättestatud, sõltuva viitega kaitse viide on pöördvõrdeline voolu suurusega, suurema voolu korral rakendub kiiremini. 11

Energeetika → Elektrijaotustehnika
15 allalaadimist
Elektrotehnika
3
pdf

Elektrotehnika

Generaatorina töötab as.masin libistusel s>0, mil mootori keevitustrafo väga lähedal lühiseolukorrale. Paispool on trafo sekundaarahelas lisatakistiks, mis piirab pöörlemiskiirus on suurem staatori pöördvälja kiirusest. Selline olukord saab tekkida näiteks tõsteseadmete keevitusvoolu tugevust, tekitades ühtlasi pingelangu U= I2 zp , kus zp = ruutj(rp 2 + xp 2 ) on paispooli juures koorma langetamisel, kus mootori moment muutub negatiivseks s.t. pidurdavaks. Seejuures ei tohi näivtakistus, rp ja xp =2f Lp vastavalt paispooli aktiiv- ja induktiivtakistus. ületada vääratumomenti- Mmax, sest siis hakkab pidurdav moment vähenema. Väiksematel 18

Elektroonika → Elektrimaterjalid
141 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun