Ad-hoc võrgud ei nõua tsentraliseeritud pöörduspunkti. Selle asemel, et seadmed traadita võrku ühendada, ühendab see otse üksteisega. Kui olete loonud kaks sülearvutid ad hoc traadita režiimis, siis nad saavad ühendada otse ilma tsentraliseeritud pöörduspunktita. 3. Milleks kasutatakse traadita võrgukaardi häälestusutiliiti ja miks ei piisa häälestamiseks WinXP operatioonisüsteemi sisseehitatud vahenditest? a. 4. Mis on ruutingu tabel ja milleks seda kasutatakse? a. Ruuteri ülesandeks on suunata ükskõik millise seadme kaudu saabunud paketid sobivalt edasi. Ruuter võrdleb IP-paketi päises olevat sihtpunkti aadressi ruutingutabeli reeglitega ning otsustab, millise võrguseadme kaudu see pakett välja saata. Kui paketi sihtpunkti aadress kuulub sellesse võrku, kus asub väljasaatmiseks valitud võrguseade, saab paketti saata otse sihtpunkti kohale.
Näiteks on korrektne IP aadress 193.40.10.130 Järgneva paremaks mõistmiseks tuleb arvestada, et arvutites väljendatakse elementidele vastavaid arve kahendsüsteemis. Nii vastab ndites toodud IP numbrile kahendsüsteemis arv 193 . 40 . 10 . 13 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101 IP aadressi esitamiseks on vaja nelja baiti ehk 32 bitti. Niisiis, IPv4 standard näeb ette 2^32 erineva aadressi kasutamise. IP aadresside klassid Ruutingu efektiivsemaks korraldamiseks on IP aadressid grupeeritud klassidesse. See teeb ruuterite konfigureerimise mugavamaks, kuna seadistamisel kirjeldatud reeglid toimivad kõigi vastavasse klassi kuuluvate IP aadresside jaoks. Tavaliselt kuulub klassi kahe astme jagu IP aadresse (4, 8, 16, 32 ...) ning nad on järjestikulised (193.40.80.160, 193.40.80.161, 193.40.80.162 ...). Klasse märgitakse kaldkriipsu abil selliselt: võrguaadress/võrgumask näiteks 193.40.80.0/24 Võrguaadress (ingl. k
Nii vastab ndites toodud IP numbrile kahendsüsteemis arv 193 . 40 . 10 . 13 1 Arvutivõrgud 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101 IP aadressi esitamiseks on vaja nelja baiti ehk 32 bitti. Niisiis, IPv4 standard näeb ette 2^32 erineva aadressi kasutamise. IP aadresside klassid Ruutingu efektiivsemaks korraldamiseks on IP aadressid grupeeritud klassidesse. See teeb ruuterite konfigureerimise mugavamaks, kuna seadistamisel kirjeldatud reeglid toimivad kõigi vastavasse klassi kuuluvate IP aadresside jaoks. Tavaliselt kuulub klassi kahe astme jagu IP aadresse (4, 8, 16, 32 ...) ning nad on järjestikulised (193.40.80.160, 193.40.80.161, 193.40.80.162 ...). Klasse märgitakse kaldkriipsu abil selliselt: võrguaadress/võrgumask näiteks 193.40.80.0/24 Võrguaadress (ingl. k
annaabi.ee 
