Kõiki sihtkohti ei ole (edastuskeskkonnaga) ja edastab andmed füüsilise bitijadana. 16.DNS võimalik hoida ruutimistabelis. Tegelikult võib iga võrgu administraator tahta oma võrgus ruutimist hallata. Ruuterid koondatakse 6.TCP/IP mudel (alt üles) regioonidesse tekivad autonoomsed süsteemid (AS). Ruuterid samas AS-s kasutavad sama ruutimisprotokolli. Veel on olemas gateway-
suhtleb ainult oma vahetute naabritega.Ruutimistabel saadakse eeltoodud minimeerimise käigus, seal hoitakse infot parima vahendajasõlme kohta ning tee maksumust läbi selle sõlme. 30. HIERARHILINE MARSRUUTIMINE ==> Tegelikult ei toimu ruutimine ideaalselt. Kõik ruuterid ei ole ühesugused ja võrk ei ole ,,lame" vaid hierarhiline. Kõiki sihtkohti ei ole võimalik hoida ruutimistabelis. Tegelikult võib iga võrgu administraator tahta oma võrgus ruutimist hallata. // ==> Ruuterid koondatakse regioonidesse tekivad autonoomsed süsteemid (AS). Ruuterid samas AS-s kasutavad sama ruutimisprotokolli. // ==> Veel on olemas gateway-ruuterid, mis on AS-s erilised. Need kasutavad sama ruutimisprotokolli, mis teisedki ruuterid samas AS-s, aga nad on ka vastutavad väljaspoole AS-i ruutimise eest, s.t. need peavad suhtlema teiste gateway-ruuteriga. ==> EHK Hierarhilisel juhul, moodustab osa marsruutereist marsruutimismagistraali (routing
võrgusõlm suhtleb ainult oma vahetute naabritega.Ruutimistabel saadakse eeltoodud minimeerimise käigus, seal hoitakse infot parima vahendajasõlme kohta ning tee maksumust läbi selle sõlme. 30. HIERARHILINE MARSRUUTIMINE ==> Tegelikult ei toimu ruutimine ideaalselt. Kõik ruuterid ei ole ühesugused ja võrk ei ole „lame“ vaid hierarhiline. Kõiki sihtkohti ei ole võimalik hoida ruutimistabelis. Tegelikult võib iga võrgu administraator tahta oma võrgus ruutimist hallata. // ==> Ruuterid koondatakse regioonidesse tekivad autonoomsed süsteemid (AS). Ruuterid samas AS-s kasutavad sama ruutimisprotokolli. // ==> Veel on olemas gateway-ruuterid, mis on AS-s erilised. Need kasutavad sama ruutimisprotokolli, mis teisedki ruuterid samas AS-s, aga nad on ka vastutavad väljaspoole AS-i ruutimise eest, s.t. need peavad suhtlema teiste gateway-ruuteriga. ==> EHK Hierarhilisel juhul, moodustab osa marsruutereist
Iteratsioon jätkub, kuni ükski võrgusõlm enam infot ei vaheta, iga võrgusõlm suhtleb ainult oma vahetute naabritega. Ruutimistabel saadakse eeltoodud minimeerimise käigus, seal hoitakse infot parima vahendajasõlme kohta ning tee maksumust läbi selle sõlme. 33. Hierarhiline marsruutimine Ruutimisinfot ca 50 miljoni võimaliku sihtpunkti kohta ei saa hoida ruutimistabelites, internet on võrk võrkudest, iga võrguadmin tahaks kontrollida ruutimist oma võrgus. Hierarhiline ruutimise puhul: * Ruuterid jagatakse regioonideks („autonoomseteks süsteemideks“, AS) * Ruuterid samas AS’is toimivad sama ruutimisprotokolli alusel. * Igas AS’is on oma lüüsruuter (Gateway), suhtleb AS ruuteritega intra-AS protokollide ning teiste lüüsruuteritega inter-AS protokolli alusel. Samuti on see lüüs vastutav ruutimise eest väljapoole AS’i. Intra-AS ruutimine – tuntud ka Interior Gateway Protocols (IGP) protokolliperel põhineva
annaabi.ee 
