Agronoomiliselt maksimaalne väetisenorm: Xmax=b/2c Kuna praktikas pole majanduslikult tasuv väetada agronoomiliselt maksimaalsete (xmax) väetusnormidega, siis leitakse ka majanduslikult optimaalne väetusnorm (xmaj), määrab puhastulu juurdekasvu muutumine nulliks, mis toimub siis, kui täiendaval väetamisel saadud kogutulude ja sealjuures tehtavate kogutulude juurdekasvut võrdsustuvad. Seega majanduslikult optimaalset väetusnormi (xmaj) võib arvutada vastavalt ruutfunktsioonile järgmiselt: b ( P 1−ce ) −, ev Xmaj = 2c (P 1−ce) P1 – saagi kokkuostu- ja väärtus hinnad ce – (enam) saagi koristamise kulud ev – väetamise kulud 1 kg toiteelemendi kohta Selliselt leitud majanduslikult optimaalne väetusnorm on hektarilt saadava kasumis suhtes optimaalne – kindlustab maksimaalse kasumi. Majanduslikult maksimaalne väetisnorm on tavaliselt 10…20% väiksem agronoomiliselt maksimaalsest väetusnormist.
lahendada x suhtes: xmax = b 2c Praktikas pole majanduslikult tasuv väetada agronoomiliselt maksimaalsete (xmax) väetisnormidega. Majanduslikult optimaalse väetisnormi (xmaj) määrab puhastulu juurdekasvu muutumine nulliks, mis toimub siis, kui täiendaval väetamisel saadud kogutulude ja sealjuures tehtavate kogukulude juurdekasvud võrdsustuvad. Seega majanduslikult optimaalset väetusnormi (xmaj.) võib arvutada vastavalt ruutfunktsioonile järgmiselt b( P1 - ce) - ev xmaj = 2c ( P1 - ce) P1 saagi kokkuostu- ja väärtus hinnad ce (enam) saagi koristamise kulud ev väetamise kulud 1 kg toiteelemendi kohta Selliselt leitud majanduslikult optimaalne väetisnorm on hektarilt saadava kasumi suhtes optimaalne kindlustab maksimaalse kasumi. Majanduslikult maksimaalne väetisnorm on tavaliselt 10....20% väiksem agronoomiliselt masimaalsest väetisnormist. Vahe on seda
annaabi.ee 
