Interneti areng ja levik Eestis. AJALUGU Internet Eestis Eesti ühines Internetiga üsna varsti pärast taasiseseisvumist 1991. aastal. Tollal tekkinud väikesed Interneti "saarekesed" Tallinnas KBFI-s ja Tartus Tõraveres, laienesid aga tormiliselt, tempoga umbes 3-4 korda aastas. Täpset arvu, kui palju arvuteid praegu Eestis Internetti ühendatud on, on öelda võimatu, kuna teenusepakkujaid on väga palju ja arv muutub pidevalt, kuna tänu ruuteritele ja erinevatele traadita interneti võimalustele on võimalik internetti ühenduda peaaegu igalt poolt ja mitte ainult arvutiga. Joonis 1. Internetti ühendatud arvutite arvu kasv vahemikus mai 1992 kuni aprill 1999. Traadita interneti ajalugu Eestis 1999 Pärnumaal hakkab juhtmeta interneti teenust pakkuma Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus. Ühenduse toimimise tingimuseks on otsenähtavus mastiga, mille otsas asub saatja
AS-isiseselt, nimetatakse ingl k “intra autonomous system routing protocol”-ks. Muidugi tuleb ka AS-e omavahel ühendada. Seetõttu antakse vähemalt ühele ruuterile (AS siseselt) lisavastutus, kui pakette tuleb AS-ist välja saata. Selliseid ruutereid kutsutakse ingl k “gateway router”-ks. (pm ühendatud teise AS gateway ruuteriga). Inter-AS ühendab siis AS-e omavahel. Pakett tahab minna 1d ruuterist x AS-i. inter-AS protokolliga propageeritakse infot kõikidele AS sisestele ruuteritele. Seejärel otsustab intra-AS protokoll, kuidas kõige paremini 1c-sse saada (kuna ta on gateway ruuter x-i jõudmiseks). Kui on olukord, kus saab liikuda mitut moodi (läbi AS3 või AS2), siis otsustab inter-AS protokoll, kuidas paremini toimida on. Tavaliselt kasutatakse kuuma kartuli marsruutimist (hot potato routing) ehk valitakse kõige lähem gateway ruuter (v madalama maksumusega siis, ma eeldan, sest 1c ja 1b on mõlemad ühe hüppe kaugusel). 31. IP aadress ja MAC aadress, ARP
sõnumeid kantakse kasutades IP protokolli. BGP e piiri (ABR)garanteerib mingi minimaalse läbilaske, kuid lubab juurdepääsu protokoll. Saab alamvõrgu ulatuses informatsiooni suuremat läbilaset, kuid võrk seda võimaldab. naaber võrgusüsteemidest. Levitab ulatavuse informatsiooni kõikidele võrgusüsteemi sisestele ruuteritele. Määrab „head“ ruuterid alamvõrkudesse informatsiooni ulatuvavuse alusel. 47. Token bus Saatmine toimub signaalikaadri alusel, mis 55. Võrkude turvalisus on andmete kaitstus käideldavuse, 39. Marsruuterid. on kaks põhilist ülesannet – 1. liigub järjest ühelt kasutajalt teisele, igale on muidugi määratud terviklikkuse või konfidentsiaalsuse rikkumise eest. Tavaliselt marsruutimis algoritmide ja protokollide töö tagamine. 2
Sõnumid on: OPEN avab TCP ühenduse, et saatjat autentida, UPDATE uue tee tutvustamine või vana eemaldamine, KEEPALIVE hoiab ühenduse lahti Update-de puudumisel, NOTIFICATION kannab ette vigadest eelmises sõnumis, samuti kasutatakse ühenduse sulgemiseks. /// EHK BGP e piiri juurdepääsu protokoll. Saab alamvõrgu ulatuses informatsiooni naaber võrgusüsteemidest. Levitab ulatavuse informatsiooni kõikidele võrgusüsteemi sisestele ruuteritele. Määrab ,,head" ruuterid alamvõrkudesse informatsiooni ulatuvavuse alusel. 35. MARSRUUTERID ==> Marsruuteril on kaks põhilist ülesannet 1) marsruutimis algoritmide ja protokollide töö tagamine. 2) datagrammide edasi saatmine sissetulevast kanalist väljuvasse. /// ==> On olemas kolme tüüpi marsruutereid - mälus toimuvate lülitustega, siinil toimuvate lülitustega ja maatriksi kujul toimuv (crossbar). Mäluga toimuva ruutimise korral sisendist
Sõnumid on: OPEN –avab TCP ühenduse, et saatjat autentida, UPDATE – uue tee tutvustamine või vana eemaldamine, KEEPALIVE – hoiab ühenduse lahti Update-de puudumisel, NOTIFICATION – kannab ette vigadest eelmises sõnumis, samuti kasutatakse ühenduse sulgemiseks. /// EHK BGP e piiri juurdepääsu protokoll. Saab alamvõrgu ulatuses informatsiooni naaber võrgusüsteemidest. Levitab ulatavuse informatsiooni kõikidele võrgusüsteemi sisestele ruuteritele. Määrab „head“ ruuterid alamvõrkudesse informatsiooni ulatuvavuse alusel. 35. MARSRUUTERID ==> Marsruuteril on kaks põhilist ülesannet – 1) marsruutimis algoritmide ja protokollide töö tagamine. 2) datagrammide edasi saatmine sissetulevast kanalist väljuvasse. /// ==> On olemas kolme tüüpi marsruutereid - mälus toimuvate lülitustega, siinil toimuvate lülitustega ja maatriksi kujul toimuv (crossbar). Mäluga toimuva
on käsus valesti). Kliendi poolt edastatavad käsud: list, retr, dele ja quit. Uuendamise faas läheb käiku siis, kui klient on otsustanud lõpetada POP3 sessiooni. Sellel korral mailiserver kustutab märgitud sõnumid. Näide: 10 19. DNS Hostide identifitseerimiseks on kas hostinimed (www.yahoo.com, www.neti.ee) või IP- aadressid. Ruuteritele on lihtsam toimetada IP-aadressidega, kuna need annavad paremat informatsiooni hosti asukohast, inimestele jäävad nimed parenimi meelde, kui numbrite jadad. DNS-i (Domain Name System) ülesandeks ongi muuta hostinimed IP-aadressideks. DNS on 1) nimeserverite hierarhiline hajutatud andmebaas, 2) rakenduskihi protokoll, mille abil arvutid suhtlevad nimeserveritega. DNS kasutab UDP’d pordil 53. DNS-i kasutavad teised
annaabi.ee 
