Ruusa Põhikool Toomingas referaat 10.05.10 koostaja: Aigar Konsing juhendaja: Inga Ennok Toomingas Toomingas on mitmeaastane heitlehine lehtpuu , tihedas metsas kasvab sageli põõsakujulisena . Toomingas võib kasvada kuni 16m kõrguseks. Toomingaõied Toominga õied paiknevad 10-12cm pikkustes rippuvates kobarates. Valged, tugeva uimastava lõhnaga õied on viietised kellukja õiepõhjaga . Toomingas õitseb mai lõpul ja juuni algul. Toomingalehed Toominga lehed on toomingal piklikelliptilised terava tipuga, teravsaagja servaga, sulgroodsed vahelduvad lihtlehed. Toominga Lehed on paljad, veidi kortsulised, pealt tumerohelised, alt helerohelised 4-10 cm pikad ja 2-6cm laiad. Leheroots kuni 1,5 cm pikk, punakas ja lehelaba lähedal kahe suure tumepunase näärme...
20aastane Kerli kukkus laupäeval Põlvamaal rohu sees raskesti märgatavasse, kaanega katmata kaevu ja uppus. Ta leiti esmaspäeval. Tegelikult peaksid praegu üürgama hakkama kõik häiresireenid. Sest sellised surmajuhtumid on muutunud süstemaatiliseks. Püüdsime sellele koos Sulev Vedleriga tähelepanu juhtida eelmises Ekspressis. Tõime seal esile viieaastase Kristo juhtumi, kes kelgutas tänavu 23. veebruaril koos teiste lastega Põlvamaal keset Ruusa küla. Kelk libises tuletõrje veevõtu avale, mida katsid vaid mädanenud lauad. Väikest Kristot enam pole... Või meenutagem 26. jaanuaril hukkunud Dianat (22), kes kukkus Pärnus sanatooriumi Tervis lähedal lumehangede varjus olnud nelja meetri sügavusse katmata kaevu. Või Maardus keset suve maja taga kaevu uppunud noort naisterahvast... Kerli oli tänavu (aasta pole veel lõppenud!) juba kuues inimene, kes kukkus mustavasse, vesisesse sügavikku, kust omal jõul väljapääsu ei ole
Varesmäe oja. Võhandu jõe vasakpoolsed lisajõed on Parisoo peakraav, Karioja, Viluste oja, Toolamaa oja. 2 Võhandu jõe osaline kaart 3 Veestik Allpool Võrut on järve kaldad algul madalad. Paidrast alates muutuvad kaldad järk-järgult kõrgemaks ning jõgi jõuab ürgorgu, kus voolab vääneldes kuni Pepsi nõkku laskumiseni Ruusa küla ümbruses. Viira veski juures pöördub jõgi järsult kagusse, voolab selles suunas umbes 4 km, läbib Süvvahavva küla ja pöördub enne Põlva-Värska maanteesilda (Haavapää küla lääneservas) põhjakirdesse. Selle suuna säilitab jõgi kuni Toolamaa külani. Edasi teeb jõgi kaks sügavat looget lõuna poole (ühe Räpinast üles- ja teise Räpinast allavoolu), läbib Räpina linna ja Võõpsu aleviku ning suubub Võõpsust 2 km põhja pool Salusaare kohal Lämmijärve.
Meremäe vald Volikogu esimees ANNI LAHE Vallavanem AIVAR NURK Misso vald Misso vald Volikogu esimees JUHA SAARNIIT Vallavanem LEMBIT SIKK Mõniste vald Mõniste vald Volikogu esimees REIN LEPP Vallavanem TÕNU LINDEBERG Rõuge vald Rõuge alevik, Rõuge vald Volikogu esimees JAAK PÄCHTER Vallavanem KALVI KÕVA Sõmerpalu vald Järvere, Sõmerpalu vald Volikogu esimees GUSTAV HALLER Vallavanem LENHARD ERMEL Urvaste vald Kuldre, Urvaste vald Volikogu esimees ENNO KONTSE Vallavanem RAIN RUUSA Varstu vald Varstu alevik, Varstu vald Volikogu esimees ERE PUDERSELL Vallavanem REIN ANSIP Vastseliina vald Varstu alevik, Varstu vald Volikogu esimees IVAR TRAAGEL Vallavanem KADI KAUR Võru vald Võrumõisa tee 4a, Võru Volikogu esimees HEINO KUUSIK Vallavanem ÜLO TULIK Võru linn Jüri 11, Võru Volikogu esimees TÕNU ANTON Linnapea TÕNU JÕGI
Põlva Koit 81 22 102 242 1088 3886 3754 Põlva Mooste 81 18 77 212 867 3446 3840 Põlva Orava 81 13 100 167 612 3004 4118 Põlva Plva 81 25 94 283 803 4306 3734 Põlva Rahu 81 22 81 189 860 3814 3478 Põlva Ranna 81 16 69 192 847 2813 3301 Põlva Ruusa 81 16 65 224 677 3045 2300 Põlva Räpina 81 18 162 210 737 3209 1632 Põlva Sassi nim. 81 15 92 174 931 3248 4426 Põlva Saverna 81 18 78 169 695 3916 2728 Põlva Sprus 81 19 119 191 584 2374 1852 Põlva Taevaskoja 81 20 77 167 707 2529 3641 Põlva Veriora 81 17 92 220 1087 3646 5276
Põlva Koit 81 22 102 242 1088 3886 3754 Põlva Mooste 81 18 77 212 867 3446 3840 Põlva Orava 81 13 100 167 612 3004 4118 Põlva Pōlva 81 25 94 283 803 4306 3734 Põlva Rahu 81 22 81 189 860 3814 3478 Põlva Ranna 81 16 69 192 847 2813 3301 Põlva Ruusa 81 16 65 224 677 3045 2300 Põlva Räpina 81 18 162 210 737 3209 1632 Põlva Sassi nim. 81 15 92 174 931 3248 4426 Põlva Saverna 81 18 78 169 695 3916 2728 Põlva Sōprus 81 19 119 191 584 2374 1852 Põlva Taevaskoja 81 20 77 167 707 2529 3641 Põlva Veriora 81 17 92 220 1087 3646 5276
suguvõsaga. Rootsi revisjonilehtede andmetel tuli Antsla (Anzen) mõisale kuulunud Kangru talu peremehel Hindrekul tasuda mõisakoormiseid kangakudumisega ning sellest on tulnud ka suguvõsa perekonnanimi. Kangrode suguvõsa elas Kangru talus aastani 1761, mil siirduti Põdra tallu. Hiljem oli kirjaniku isapoolne suguvõsa elanud veel Boose karjamõisale kuulunud Käärike talus, kust Andres Kangro vanaisa Ruusa Tulp talumaade mõisastamise aegu välja tõsteti (Kruus, 2003: 11). Aga kõige reljeefsemalt Bernard Kangro esivanematest jäi mitte ainult lapse, vaid ka hiljem kirjaniku meelde vanaisa Jaan. Kes oli olnud metsavaht Litsmetsas ja hiljem oma elupäevade lõpul Lustimõisa rehepapp. Ta elu lõpp oli olnud traagiline ta hukkus põlevas rehes, ja hiljem räägiti, et ainult ta süda oli leitud tervena tuhast (Ristikivi, 1967: 6). Seda müütilist
41694824.844720 12992 Lasnamäe 20052 7000489-1Ruunavere59.07722124.454388 20052 Märjamaa vald 27711 7000490-1Ruunavere59.07691824.454528 27711 Märjamaa vald 25440 8200554-1Ruusa 57.72585326.182836 25440 Taheva vald 25441 8200555-1Ruusa 57.72584726.183203 25441 Taheva vald 28246 8200553-1Ruusa 58.00942126.020461 28246 Helme vald 32996 6500559-1Ruusa 58.04716227.292083 32996 Ruusa Räpina vald 34059 6590021-1Ruusa 58.04245427.273446 34059 Ruusa Räpina vald 34196 6590022-1Ruusa 58.04240527.273433 34196 Ruusa Räpina vald 92522 8200556-1Ruusa 58.00929926.020239 92522 Helme vald 90551 8600578-1Ruusmäe 57.63692727.088206 90551 Haanja vald 90550 8600579-1Ruusmäe 57.63642727.088442 90550 Haanja vald 28199 5100466-1Rõhu 58.91814326.082108 28199 Koeru vald 29525 7800790-1Rõhu 58
annaabi.ee 
