pillid: kordofonid FOMINIKS/KITARA laul kitaara saatel kitaroodia mängisid mehed vasak käsi mängis viisi, parem rütmi LÜÜRA noormeeste ja poiste pill BARBITON minilüüra HARF aerofonid AULOS, laul aulose saatel AULOODIA SÜÜRINKS AOIDID kutselised lauljad RAPSOODID rändlaulikud HÜMN ühine nimetus kõigile laululiikidele tragöödia originaalis ,,sokumäng": ONKOS müts teatris KOTURNID platvormjalatsid kreeka teatris seljas mitmevärvilised tuunikad ruuporid hümne esitasid koorid KOORILÜÜRIKA (arenenud ditürambist) muusika, laul, tants tsiviliseeritud ühiskonna põhiomadused Sparta sõjavägi marssis aulose saatel filosoofid muusikas: Platon arvas, et see, kes ei oska kitaarat mängida, sel puudub haritus talle ei meeldinud, et laule ei esitatud enam aulose saatel Pythagoras pani paika helide arvväärtused intervallid Aristoxenos uuris helilaade ja intervalle koondas helilaadid korrapärasesse süsteemi võrdles inimhinge keelpilliga
Konservatooriumis A. Arderi juures, lauldes mõnda aega ka Estonia kooris (Lauri 1999: 14), ning Bi-Ba-Bo lauljaks oli samal ajal Artur Rinne, ei ole teiste orkestrite koosseisudes ega ka samade orkestrite hilisemates nimistutes lauljaid mainitud. Tõenäoliselt oli põhjuseks heli- võimenduse puudumine, milleta hääle kuuldavakstegemine oli problemaatiline. Lauljad ilmu- sid Tallinna tantsuorkestritesse uuesti 1930. aastate teisel poolel, kui kasutusele võeti ruuporid (megafonid). V. Ojakääru (2000: 159, 480; 2003: 295) väitel olid meie arvestatavamateks džässilauljateks Georg Metssalu (tuntud ühe parima trummimängijana), Friedrich Kaasik, Harald Laan ja Eugen Raudsepp, kellest Laant võrreldakse Bing Crosby, Raudseppa Frank Sinatra stiiliga (Ojakäär 2003: 294). Eesti silmapaistvaim, võib-olla isegi ainuke džässi- lauljatar oli Inge(borg) Põder (vt foto 25) 85 . Repertuaarist
annaabi.ee 
