Retkel tegelesid nad kauplemise ja röövimisega. Mõnikord tehti ainult kaubareise ja teinekord käidi ainult sõdimas. Saadud kaupade ja saagiga tuldi tagasi oma külla ja tallu. *Ruunikiri. vanade germaani hõimude peamiselt hauakividele, vähem relvadele ja amulettidele jäädvustatud kiri. Skandinaavlased, kellel viikingiaegadel puudus kiri, täiustasid ruune punktidega, kuid neil polnud tänu ladina tähestiku kasutuselevõtule enam märkimisväärset levi. Ruunitekst koosneb enamasti ühest lausest või nimest. Viikingite jaoks oli neil maagiline tähendus. Ruune lõigati puusse, luusse, kivisse. Tähestikku kraabiti pinna sisse kas vertikaalsete või diagonaalsete sälkudena. *Ruunikivid olid mälestus-, austus- ja riituskivid, mis püstitati avalikesse kohtadesse. Samuti avaldati nendel hukkunud ja kadumajäänud inimeste nimesid. Ruunikivi võis püstitada näiteks poeg isale, või inimene ise oma tubliduse rõhutamiseks
mehe vara kaasomanikud ja võisid omada maavaldusi. Ruunikiri on vanade germaani hõimude peamiselt hauakividele, vähem relvadele ja amulettidele jäädvustatud kiri. Loodud arvatavasti kreeka-ladina või keldi-etruski tähestiku järgi. Vanem ruunikiri (3.-9. saj.) koosneb 24, noorem (9.-11. saj.) 16 tähemärgist. Skandinaavlased, kellel viikingiaegadel puudus kiri, täiustasid ruune punktidega, kuid neil polnud tänu ladina tähestiku kasutuselevõtule enam märkimisväärset levi. Ruunitekst koosneb enamasti ühest lausest või nimest. Vanimad ruunikirja näidised on pärit 3. saj e.Kr. Viikingite jaoks oli neil maagiline tähendus. Ruune lõigati puusse, luusse, kivisse. Tähestikku kraabiti pinna sisse kas vertikaalsete või diagonaalsete sälkudena. Ruunikivid olid mälestus-, austus- ja riituskivid, mis püstitati avalikesse kohtadesse. Samuti avaldati nendel hukkunud ja kadumajäänud inimeste nimesid.Ruunikivi võis püstitada näiteks poeg isale, või inimene ise oma