tähestik. Sõna runa tähendab germaani keeles ka saladus või maagia. Uurijad arvavad, et ruunimärgid ja nende kindel järjestus tähestikus tähendab ka midagi maagilist. Vanimad teadaolevad ruunitekstid dateeritakse 3.sajandisse. Need koosnevad ühest või paarist sõnast ja on leitud metallist või luust esemetel. Kokku on leitud algsete ruunidega kirjutatud tekste 200 ringis, kuid enamus neist on senini veel lõplikult tõlgendamata. Algne ruunitähestik koosnes 24-st ruunist ja seda nimetatakse kuue esimese tähemärgi järgi futhark-iks. Viikingiaja (aastad ca 800-1060) alguseks 9.sajandil oli ruunitähestik muutunud ja lihtsustunud 16 tähemärgini. See uus tähestik esineb kolmes erinevas variandis: normaalruunid, lühiharulised ruunid ja kriipsuta ruunid. Normaalruunid on ruunitähestiku tavalisem vorm ja see domineerib ka viikingiajastu ruunikividel. Lühiharulised ruunid on normaalruunide lihtsustatud vorm. Kriipsuta ruunimärgid on
2.1 Viikingite sõnad Viikingite jaoks oli sõna väga oluline. Nad võtsid kiitust väga tõsiselt ja tasusid solvangute eest surmaga. Nagu paljud teisedki paganad Euroopas, suhtusid nad kirjutamisse kui maagilisse suhtlusvahendisse ning seostasid tähti või ruune jumalate jõuga. Ruunid olid kasutusel üle kogu paganliku Euroopa, aga viikingid kasutasid versiooni, mille nimi oli Noorem Futhark varasema keele Vanem Futharki mugandus, mis sai oma nime kuuest esimesest ruunist. Iga ruun oli heliline, ent omas ka peidetud tähendust, kui teda kasutati omaette. Viikingiaja alguseks 9.sajandil oli ruunitähestik muutunud ja lihtsustunud 24-lt tähemärgilt 16-ni. See uus tähestik esineb kolmes erinevas variandis: normaalruunid, lühiharulised ruunid ja kriipsuta ruunid. Normaalruunid on ruunitähestiku tavalisem vorm ja see domineerib ka viikingiajastu ruunikividel. Lühiharulised ruunid on normaalruunide lihtsustatud vorm
annaabi.ee 
