Kui on 900 ,siis tööd ei tehta.Kui on üle 900 ,siis töö on 3.Lained elastses keskkonnas-Elastseks nim keskkonda ,mille osakesed on omavahel negatiivne.Töö ühik on J(dzaul).1J on töö,mida teeb jõud 1N teepikkusel 1m. Suurust,mis vastastikmõjus,st kui üks osake panna võnkuma siis hakkavad võnkuma ka ta näitab ,kui palju tööd tehti ühe ajaühiku kestel ,nim võimsuseks N N=A´ N=Fv ühik on naaberosakesed.Võnkumise ruumlevimise protsessi nim laineks.Lained jaot:ristlained- W;1W=1J/s;1Hj=736W. Energia on suurus ,misiseloomusteb keha võimet teha tööd.Energia osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga japikilained-osakesed võnguvad piki laine jaguneb kaheks-kin ja pot en.Ühikuks on J levimise sihti.Lainepikk lamda nim kaugust,mille võrra levib laine (võnkumine) ühe perioodi (T) 3.Matemaatiline pendel- on kaalutu ja venimatu niidi otsa riputatud punktmass. Selle abil vältel
1.Ühtlaselt muutuv sirgliikumine- Suurust mis on võrdne positiivse ühiklaengu omavahel vastastikmõjus,st kui üks osake panna võnkuma siis hakkavad võnkuma ümberpaigutamiseks tuleva kõrvaljõudude tööga nim.elektromotoorjõuks(emj.) E. ka ta naaberosakesed.Võnkumise ruumlevimise protsessi nim laineks.Lained E = A / q (V).Kõrvalised jõud võivad olla keemilised jaot:ristlained-osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga ja pikilained- protsessid,aatomjõud,magneetilised jõud.Potentsiaal,potentsiaalide vahe. Suurust osakesed võnguvad piki laine levimise sihti
2.Põõrdliikumise dünaamika põhivõrrand- =M/I -pöördliikumine a=F/m -kulgliikumine. Moment telje z suhtes = keha inertsmomendi (Iz) ja nurkkiirenduse () korrutisega.Mz=Iz. .Moment telje z suhtes võrdub inertsmomendi (Iz) ja nurkkiirenduse () korrutisega Pöörleva keha energia Wk=I2/2. 3.Lained elastses keskkonnas-Elastseks nim keskkonda ,mille osakesed on omavahel vastastikmõjus,st kui üks osake panna võnkuma siis hakkavad võnkuma ka ta naaberosakesed.Võnkumise ruumlevimise protsessi nim laineks.Lained jaot:ristlained-osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga japikilained-osakesed võnguvad piki laine levimise sihti.Lainepikk lamda nim kaugust,mille võrra levib laine (võnkumine) ühe perioodi (T) vältel.Lmd=v·T. Lainelevimise kiirus elastses keskkonnas sõltub kahest komponendist elastsusmoodulist E ja E V = tihedusest roo roo E-elastsusmoodul roo-tihedus. Lainega kandub edasi ak energia
1.Ühtlaselt muutuv sirgliikumine- Suurust mis on võrdne positiivse ühiklaengu omavahel vastastikmõjus,st kui üks osake panna võnkuma siis hakkavad võnkuma ümberpaigutamiseks tuleva kõrvaljõudude tööga nim.elektromotoorjõuks(emj.) E. ka ta naaberosakesed.Võnkumise ruumlevimise protsessi nim laineks.Lained E = A / q (V).Kõrvalised jõud võivad olla keemilised jaot:ristlained-osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga japikilained- protsessid,aatomjõud,magneetilised jõud.Potentsiaal,potentsiaalide vahe. Suurust osakesed võnguvad piki laine levimise sihti
sagedusest. Valulävi on heli intensiivsus mille juures tekivad kuulmis kahjustused (I=10W/m2).Heli valjus (L) 1 detsibell on hääle selline intensiivsuse nivoo,mille intensiivsuse ja 0-nivoole vastava intevsiivsuse jagatise kümnendlogaritm on 1/10.Heliallika võimsus N=IS I.intensiivsus,S-svääri pindala Lained elastses keskkonnas elastseks nim keskkonda, mille osakesed on omavahel vastastikmõjus, st kui üks osake panna võnkuma siis hakkavad võnkuma ka ta naaberosakesed. Võnkumise ruumlevimise protsessi nim laineks. Lained jaot: ristlained osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga ja pikilained osakesed võnguvad piki laine levimise sihti. Lainepikkus nim kaugust, mille võrra levib laine (võnkumine) ühe perioodi (T) vältel. =v*T. Lainelevimise kiirus elastses keskkonnas sõltub kahest komponendist- elastsusmoodulist E ja tihedusest (roo) V Lainega kandub edasi akustiline energia. Laine põhivõrrand x=Asin(t-);=s/v, s-teepikkus v-kiirus.
siinusfunktsioon, kuid selle amplituud väheneb ajas eksponentsiaalselt. Võnkeamplituudi vähenemist kirjeldab sumbuvuse logaritmiline dekrement (λ), mis on arvuliselt võrdne kahe samapoolse üksteisele järgneva võnkeamplituudi suhte naturaallogaritmiga. LAINED JA AKUSTIKA Lained elastses keskkonnas - Elastseks nim keskkonda ,mille osakesed on omavahel vastastikmõjus,st kui üks osake panna võnkuma siis hakkavad võnkuma ka ta naaberosakesed.Võnkumise ruumlevimise protsessi nim laineks.Lained jaot:ristlained-osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga ja pikilained-osakesed võnguvad piki laine levimise sihti.Lainepikk lamda nim kaugust,mille võrra levib laine (võnkumine) ühe perioodi (T) vältel.Lmd=v·T. Lainelevimise kiirus elastses keskkonnas sõltub kahest komponendist – elastsusmoodulist E ja tihedusest roo v= √ E
Fh =nSdv /dx . 12. LAINED JA AKUSTIKA Lained elastses keskkonnas - Elastseks nim keskkonda ,mille osakesed on omavahel vastastikmõjus, st kui üks osake panna võnkuma siis hakkavad võnkuma ka ta naaberosakesed. Võnkumise ruumlevimise Viskoosus e. sisehõõrdetegur (η) [Pa s]. Üleminekut laminaarselt voolamiselt turbulentsele voolamisele protsessi nim laineks. Lained jaot: ristlained-osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga ja iseloomustab Reinoldsi arv Rek=1000 pikilained - osakesed võnguvad piki laine levimise sihti. Lainepikk lamda nim kaugust, mille võrra levib laine (võnkumine) ühe perioodi (T) vältel. Lmd=v·T
järgi. Harmooniliselt võngub näiteks ühtlase nurkkiirusega () mööda ringjoont liikuva punkti (m) projektsioon (P). Võnkuva punkti kogu energia võrdub igal ajahetkel kineetilise energia (Wk) ja pot. Energia (Wp) summaga. x=A0·sin,kus A0-amplit väärt;sin=sin(t+0). 18.Lained elastses keskkonnas Elastseks nim keskkonda ,mille osakesed on omavahel vastastikmõjus,st kui üks osake panna võnkuma siis hakkavad võnkuma ka ta naaberosakesed.Võnkumise ruumlevimise protsessi nim laineks.Lained jaot:ristlained-osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga japikilained-osakesed võnguvad piki laine levimise sihti.Lainepikk lamda nim kaugust,mille võrra levib laine (võnkumine) ühe perioodi (T) vältel.Lmd=v·T. Lainelevimise kiirus elastses keskkonnas sõltub kahest komponendist elastsusmoodulist E ja E tihedusest roo V = E-elastsusmoodul roo-tihedus. Lainega kandub edasi ak energia. roo
annaabi.ee 
