85-115 on keskmine, 116-130 on kõrgete vaimsete võimetega, üle 130 vaimselt väga andekad. 70-84 madalad vaimsed võimed. 55-69 kerge alaareng, 40-54 mõõdukas alaareng, 25-39 raske, alla 25 sügav alaareng (1%; ei suuda enda eest hoolitseda, vajavad täielikku hooldust, motoorika kontroll nõrk, keelelised võimed puuduvad). Intelligentsuse teoreetiline käsitlemine: üldfaktor (g) ?? kas on olemas üldandekus? Mõni on ruumisuhetes parem, teine verbaalselt jne. Eri inimestel eri areng parem. Erifaktorid (s) verbaalsed, loogilised, kujunilise mõtlemise, arvutamise, järeldamise, üldistamise, assotsiatsioonide, sõnavara jms ülesanded. Thurstone: 7 faktorit (numbrilise teabega opereerimine, arutlusvõime, tajuvõime, mäluvõime, sõnaline mõistmisvõime, sõnaline voolavus, ruuminline ettekujutlusvõime/ visualisatsioon). Howard Gardner: intelligentsuse paljusus.
Kõnetegevuse kujundamine praktilise tegevuse ja suhtlemise kaudu ning jaoks. Lapse praktiline tegevus ja tunnetustegevus on kõnetegevusega dünaamilistes suhetes. Algklassides on mitteverbaalse tegevuse osa kõne omandamises eriti suur. Selle käigus kujunevad kujutlused esemetest, nende tunnustest, tegevustest ning objektide seostest. Kõik see on baassõnavara ning baaslausemallide omandamise aluseks. Eriti tähtsaks tuleb pidada orienteerumist ruumisuhetes. Printsiibi rakendamiseks luuakse situatsioonid, mis nõuavad ühistegevust ja seega suhtlemist. Suhtlemiseks on aga vaja keele vahendeid ja nendega opereerimise oskusi, et ütlust mõista ja genereerida. Kollektiivne tegevus koolis on ühtlasi kõnesoovi (suhtlemisvajaduse) arengu eeldus. Seega ei ole kõne arendamine puhtalt verbaalne, vaid on esmalt abiõppelapse tegevuse kujundamise protsess. Kõne kõikide funktsioonide ja liikide arendamine
annaabi.ee 
