· Õukonnateater osa publikust sai laval istuda, siiski tugev rahva ja saali eraldamine. · Modernne proskeeniumlava publikul ja näitlejal pole füüsilist ega isiklikku kontakti. Tekkinud vastand: kuidas illusioonimaailma seina taga elustada? Nt black-boxiga võimaldab publiku-vaataja suhet kuidas tahes arendada või eraldada. Kõike saab tõsta. · Keskkonnateater tihene ja otsene kontakt, kus iga kord saab uue luua ruumimudeli. Etendus on üksteisega suhestuvate eri toimingute kooslus: laval palju tegevust, aga ei pea olema ühtne ega terviklik. Etendus kasutab kogu antud ruumi laest põrandani ja seinast seina. Pole läbilõiget publiku ja etenduse vahel. Etendus võib toimuda kas totaalselt muudetud ruumis või found space'is. Keskkonnateatri fookus on paindlik ja muutuv. On kas multifookus (simultaansus, video, eri vaatenurgad ja helid, sündmusi korraga
a revolutsiooni. Võib nimetada ka kultuurilooliseks romaaniks. Teatav kongeniaalsus ja suhtlemine Tuglase esteetikaga käib. Mängib kaasa Talve enda sõjakogemus ja ka tarvidus kuidagimoodi painajalikud teemad vabastada v lahti kirjutada. Valev Uibopuu (1912-1997) Hakkab suhteliselt varakult proovima modernistlikku vormivõtteid ja hakkab sulatama kokku mod ja realistlikku esteetikat. Romaan "Neli tuld" mängib kuidagi läbi romaani situatsiooni ruumimudeli abil Allegooria Realismist lähtuv psühholoogiline kujutamisviis, seda näeb eriti kujukalt 1957. a ilmunud romaanis "Janu". "Keegi ei kuule meid" linna kujutamine on selles mõttes eriline, sest linna nime ei nimetada kordagi, aga see kaardistatakse täpselt ja selles võiks ära tunda Valga linna, kus Uibopuu koolis käis. Asta Willmann Willmann jõudis kultuurilise tegevusega kokku puutuda juba 1930ndate Eestis
annaabi.ee 
