keldrikorrusele. 4 PROJEKTI EDASIARENDAMINE Zürii valis võitjaks küll Bubõri ja Vassiljevi projekti, aga Saksa Teatriühing ei olnud sellega siiski veel lõpuni nõus. Tekkis vajadus lisaprojekti järele, milleks korraldati uus konkurss. Seekord kogunes 6 võistlustööd, mille üle otsustamine anti tuntud Saksa teatriarhitekt Heinrich Seelingule. Seeling soovitas jällegi justnimelt Bubõri ja Vassiljevi projekti, tuues esile parimat ruumilahendust. Lõplik lahendus muutus kompositsiooniliselt veelgi paremaks ja kompaktsemaks. Kõrged kitsad aknad, venitatud ovaalid ja kupliga kaetud trepikodade katused külgfassaadidel muutsid hoone sihvakamaks ja elegantsemaks. Fassaadile planeeriti dekoratiivsed reljeefid ja suur Tallinna linna vapp. Projekti lõplik lahendus sarnanes väga 1907. aastal Berliinis valminud Hebbeli teatriga, sarnased olid nii reljeefid kui ka interjöörid.
Põlvedele vajaliku ruumi tagamiseks soovitatakse vesilukuta kraanikausse ja kanalisatsioonina (kraanikausi tagaseina lähedal asuvat) põrandatrappi. Peegli alumine serv, käte kuivati ja seebialus vms paigaldada kuni 900 mm põrandast. Ratastooli jaoks vaba ruumi laius peab olema vähemalt 800 mm ning ruum ratastooli pööramiseks peab olema vähima läbimõõduga 1400 mm (vt Joonis 5). Joonis 5. Tualeti pinnalaotused ja kolm erinevat lahendust.(Riigi Teataja, 2002) Ruumilahendust A kasutatakse kõige enam. Sobib kasutamiseks nii iseseisvalt liikuvale ja tegutsevale kui ka abistatavale liikumisvaegurile. Ruume B ja C kasutatakse peegelpildis üksteise kõrval või üksteisele võimalikult lähedal paiknevatena. Sellisel juhul ruumid B ja C sobivad kasutamiseks nii iseseisvalt kui ka abistatavale ratastoolis liiklejale. (Riigi Teataja, 2002) Tualeti uksed peavad avanema väljapoole ja olema ühe käega kergesti avatavad. Ust peab
annaabi.ee 
