Peatähelepanu oli tahvelmaalil ja kasutati kogu 15. sajandi jooksul õlivärve, mille erksus ja mahlakus võimaldas edasi anda ülipeeni detaile. Madalmaades jõuti realismi teel isegi kiiremini edasi, näiteks õhuperspektiivi kasutamises oldi itaallastest osavamad. Madalmaade 15. sajandi kunsti esimeseks suurmeistriks oli JAN van EYCK (1390- 1441), kes koos venna Hubertiga maalis Genti altari. Tema värvide kalliskivitaolist sära ja nagu seesmist hõõguvust on peetud järellaimamatuks. Ruumikujutuses ei jäänud van Eyck maha itaallastest "Rolingi madonna Kantsler" taustaks on pildi sügavusse suunduv linnavaade, mille kõiki üksikasju on võimalik ainult luubiga näha. ROGIER van der WEYDEN(1400-1464) suurteos on "Kristuse ristilt võtmine". KÕRGRENESSANSS 16. sajandil alguseks sai kunstielu keskuseks Rooma, paavstide käsutuses olid tohutud varandused ja nende ettevõttel arenes Roomas vilgas ehitustegevus. Otsustati
Inimeste kujutamises on Bondone küllalt looduslähedane, kuid ruumikujutus ja maastikuline foon on tinglikum. Siena koolkonna maalijaile oli omasem intiimne ja lüüriline kallak, mida esindab nt Simone Martini. Seinlased tahvelmaale, mille kuldfoonile nad maalisid munakollasega segatud temperavärvidega. See võimaldas neil olla detailitäpsem. Bondone oma seinamaalides kujutas ruumilise sügavust figuurida abil, keda ta üksteise taha asetas. Seinlased kasutasid ruumikujutuses rohkem arhitektuuri perspektiivilisi lühendusi. Põhja pool Alpe arenes edasi miniatuurmaalikunst. 14. saj II poolel ilmub juba meistreid, kes hakkasid kujutama maastikulist fooni. 12. Keskaegne arhitektuur Eestis. Profaan- ja sakraalarhitektuur Eestis esineb Euroopa kunstistiilidest 13. saj keskpaigani veel romaani stiili tunnuseid, mis aga segunevad sajandi lõpus valitsevaks saanud gootikaga, mis ei sarnane kõiges Pariisi
annaabi.ee 
