viimasena, kui külalised on istet võtnud ja kõik on rahulik. Kõik toonid laest põrandani on tagasihoidlikud ning ruumis on mahe valgus. Teetuba on laitmatult puhas, mitte kuskilt ei ole võimalik leida tolmukübemekest, kui see nii ei ole siis pole võõrustaja ilmselt teemeister. Üks esimesi nõudmisi teemeistrile on teada kuidas pühkida, puhastada ja pesta, sest ka see on omaette kunst. (Kakuz 2003; 55) Teetoas valitseb pidev kartus kordamise pärast. Erinevad ruumikujunduslikud objektid peavad olema valitud nii, et mitte ükski värv ega kujund ei korduks. Kui sul on elav lill, siis ei ole lubatud riputada üles lillemaali. Kõik, mis on teetuppa asetatud, on tehtud vajadusest rahuldada esteetilist meeleolu. Kõik on paigutatud nii, et see ei varjutaks põhiteema ilu, vaid tooks selle võimalikult esile. (Kakuz 2003;59, 61) Kokkuvõte Tihti just peabki pöörama tähelepanu väikestele asjadele, märkama pisikesi asju, et saada aru
DE STIJLI ideoloogid töötasid välja funktsionalismi alused, mille kohaselt nii maalikunsti, arhitektuuri kui ka disaini esmaseks ülesandeks oli massi, värvi, valguse ja materjali süntees (rühmituse programmiliseks teoseks peetakse G. T. Rietveldi Schröderi villat Utrechtis, 1923). De Stijli kaugem eesmärk oli allutada kogu keskkond neoplastitsistlikule vormikeelele. Kasutati puhtaid geomeetrilisi vorme, lõikuvaid pindu, põhivärve. Sisekujundus. De Stijli ruumikujunduslikud ideed olid seotud dünaamilise ruumijaotuse põhimõtetega. Lükandseinad, transformeeritavad ruumid. Viimistlusmaterjalina kasutati värvi, mille valik lähtus neoplastitsistlikust värvigammast: peale musta ja valge kasutati ainult põhivärve - punast, sinist ja kollast. Selged geomeetrilised vormid viitavad täisnurksete vormide eelistamisele ruumide kujundamisel ja jaotamisel. Robustsed materjalipinnad pidid kaduma, kõik värviti siledaks ja läikivaks
annaabi.ee 
