Selle lainepikkuse muutuse kaudu saab arvutada tähe kiirust. Mida kiiremini ta liigub, seda kiiremini lainepikkused muutuvad. Kui täht liigub meist kaugemale, siis lainepikkused suurenevad (lainepikkused nihkuvad punase lainepikkuste spektri poole - punanihe). Kui täht liigub meile lähemale, siis lainepikkused vähenevad (lainepikkused muutuvad sinisemaks - sininihe). Enamik tähti liiguvad Päikese suhtes ruumikiirusega keskmiselt 100 km/s, kiiremate ruumikiirus on 140 km/s. Füüsikalised parameetrid 1. Millised on tähtede temperatuurid? · O -- ülikuumad (T > 30 000 K) tähed · B -- Kuumad (T > 20 000 K) tähed · A -- Vana klassifikatsiooni põhiklass, T = 10 000 K · F -- T = 8000 K · G -- T = 6000 K (Päikese temperatuur) · K -- T = 4000 K · M -- T = 3000 K ja vähem Neid nimetatakse ka spektri põhiklassideks (7 põhiklassi).
12. Miks erinevad fotograafilised tähesuurused visuaalsetest? Fotograafilised suurused erinevad visuaalsetest, sest viimase määrab inimene oma nägemismeelega, fotograafilise tähesuuruse määramisel kasutatakse fotoplaati. 13. Mis on värvusindeks? Millest see sõltub? Värvusindeks- mõõdetakse tähe heledust eri spektripiirkondades ja määratakse tähesuuruste erinevused. Mõõdetakse fotomeetri abil. Sõltub pinnatemperatuurist. 14. Kuidas leida tähe ruumikiirus? Tähe ruumkiirus- omaliikumine (kiirus)+ kaugus + spektrijoonte nihkumine (Doppleri efekt). 15. Millised on täähtede temperatuurid? Tähtede t° on väga erinev, alates 3000K kuni 30 000K. Sisemuse 10neid miljoneid kraade. 16. Kuidas saab määrata tähe läbimõõtu? Massi? Tähe läbimõõt- t° + kiirgusvõime (Stefan-Boltzmanni seadust) või näiva nurk d abil. Tähe massi on kõige raskem määratleda- ainult võimalik kaksitähtede puhul
annaabi.ee 
