teenindavad süsteemi, mitte ei loo seda. Õiguse ülesande vaatevinklist seab semioloogiline ühiskonnapilt esiplaanile niisugused tegurid ja ühiskonnaelu küljed, mis ühelt poolt seonduvad sotsiaalse ruumi kui tähendusseoste välja kujunemise tingimuste ning omadustega, teiselt poolt aga aitavad indiviididel (subjektidel) määratleda iseennast ja teisi vaadeldava välja struktuuris. Isikukeskse regulatsiooni mehhanism üksikult üldisele on asendunud siin ruumikeskse struktuuripõhise mehhanismiga põhimõttel üldiselt üksikule. Õigus sotsiaalse fenomenina, õige käitumise ratsionaalse mudelina sünnib ja realiseerub ühiskonnaelu praktikas, inimeste igapäevastes valikutes ning otsustustes isegi siis, kui vastavaid juriidilisi norme polegi olemas või olenemata nendest. Vahetult juriidiliste normide roll sotsiaalse ruumi regulatiivse suutlikkuse tõstmisel, ka vahetul
seda. Õiguse ülesande vaatevinklist seab semioloogiline ühiskonnapilt esiplaanile niisugused tegurid ja ühiskonnaelu küljed, mis ühelt poolt seonduvad sotsiaalse ruumi kui tähendusseoste välja kujunemise tingimuste ning omadustega, teiselt poolt aga aitavad indiviididel (subjektidel) määratleda iseennast ja teisi vaadeldava välja struktuuris. Isikukeskse regulatsiooni mehhanism üksikult üldisele on asendunud siin ruumikeskse struktuuripõhise mehhanismiga põhimõttel üldiselt üksikule. Õigus sotsiaalse fenomenina, õige käitumise ratsionaalse mudelina sünnib ja realiseerub ühiskonnaelu praktikas, inimeste igapäevastes valikutes ning otsustustes isegi siis, kui vastavaid juriidilisi norme polegi olemas või olenemata nendest. Vahetult juriidiliste normide roll sotsiaalse ruumi regulatiivse suutlikkuse tõstmisel, ka vahetul inimeste käitumise reguleerimisel ja