Lõppkasutajad Olemasolevate GIS-de kasutajad oma töödes: riigiasutused, planeerijad, teadlased, insenerid, ehitajad jne. a) Passiivsed - kasutavad juba töödeldud andmeid Riigiasutused (juba valmis kihid), koolid (aluskaardid), armee jne b) Aktiivsed - töötlevad eelnevalt ettevalmistatud andmeid. Planeerijad, teadlased, kommunikatsiooni insenerid, modelleerijad jne. 19. Andmete jagunemine geoinfosüsteemis ja kaardi jagunemine kihtideks, atribuudi informatsioon. Ruumiinfo jagunemine 1. Geograafiline asukoht e geograafilised koordinaadid 2. Atribuudid e objekti või nähtust iseloomustavad omadused 3. Topoloogia e asend teiste objektide või nähtuste suhtes Geograafilised koordinaadid + topoloogia geomeetriline info 20. GIS ja klassikaline kartograafia. LOENG 1, Slaidid 12-14 21. Andmete viimine geoinfosüsteemi (töökäigud). Andmete sisestamine geoinfosüsteemi: 1. Paberkaartide digitaliseerimine
1. Mis on kaart? a. Kaart on maapinna või muu taevakeha vähendatud üldistatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. 2. Mille poolest erineb kaart pildist? a. Kaardil on erilised matemaatilised seaduspärasused, nagu näiteks transformatsioon, projektsioon, mõõtkava jne. b. Kaart on üldistatud ja leppemärkidega seletatud. 3. Millised on kaardi funktsioonid? a. Kaart on inimkonnale vajaliku ruumiinfo ladu. b. Varustab meid pildiga maailmast, mis aitab aru saada ruumilistest mustritest ja seostest. 4. Milliseid ülesandeid kaart täidab? a. Kaardi ülesanneteks on ruumilise info talletamine, b. ruumilise info esitamine, c. kaart on õpetusvahendiks, d. kaart on praktiline töövahend (eriti teadusdokumendi kontekstis), e. kaart on ka maailmavaate kujundaja. 5. Milliseid nõudeid kaartidele esitatakse?
- Visuaalse kontekstiinfo töötlus - Sotsiaalse kontekstiinfo töötlus - Haistimisinfo töötlus - Oluline te mida pidi info mällu liigub Limbiline süsteem - Kõik kokku arvestades on limbiline süsteem. - Vanad ajustruktuurid. - Emotsionaalsed süsteemid Oimusagara sisemised struktuurid - Mandelkeha (amügdala) – emotsionaalne info töötlus, osaleb ka õppimises (klassikaline tingimine) - Hipokampus – keskne struktuur uute mälestuste loomisel, osaleb ka ruumiinfo töötluses ja navigeerimisel Mälu Mälu protsessides osalevad paljud aju piirkonnad ja subkortikaalsed keskused - Uute mälestuste loomisel keskne struktuur on hipokampus mis on seotud info kodeerimise kui ka meenutamisega. Kahjustuse korral tugev anterograadne amneesia, vähemal määral retrograadne amneesia. Samasugune kahjustus võib ekkida ka siis ki hipokampus on terve kuid häiritud on info liikumine sinna muudest töötluskeskustest.
- Haisteinfo – piriformne korteks. Oimusagara seesmiste struktuuride ja limbilise süsteemi anatoomiat ja funktsioone - Heschli käär – primaarne kuulmisinfo töötluse keskus - Palunum temporale – kõneinfo töötlus, komplekssete helide analüüs. Limbiline süsteem – vanad süsteemid, ühtne tükk. - Mandelkeha – emotsionaalse info töötlus ,osaleb ka õppimises (klassikaline tingimine) - Hipokampus – keskne struktuur uute mälestuste loomisel, osaleb ka ruumiinfo töötluses ja navigeerimisel Episoodilise ja semantilise mälu protsesse ning seoseid oimusagaratega Oimusagaras asub hipokampus, mis on tugevalt seotud mäluga. Semantiline mälu: - Teadmiste representatsioon – objektide tajupõhised ja funktsionaalsed tunnused - Portsessid mida saab kasutada et seda teadmist rakendada mõtlemises või käitumises - Keskseks struktuuriks on peetud anterioorseid temporaalsagara alasid
annaabi.ee 
