lahusti (või ka lahuse) kohta. Eritingimustes võib saada küllastus-kontsentratsioonist kõrgema kontsentratsiooniga lahuseid nn. üleküllastunud lahuseid, mis on aga ebapüsivad liigne hulk lahustunud ainet eraldub kergesti kas lahuse raputamisel või mõne lahustatava aine kristallikese lisamisel. Lahuste kvantitatiivset koostist iseloomustab kontsentratsioon. Kontsentratsiooniks nimetatakse lahustunud aine hulka lahuse (või lahusti) kindlas kaalulises või ruumalalises hulgas. Tähtsamad kontsentratsiooni väljendusviisid: 1. Massimurd lahustunud aine massi ja kogu lahuse massi suhe. Kui seda suhet väljendada protsentides, saame massiprotsendi ( tähistatakse P(%) ). Massiprotsent näitab seega lahustunud aine kogust massiühikutes 100-s lahuse massiühikus. m l.aine P%= ∗100 % m lahus 2
lahusti (või ka lahuse) kohta. Eritingimustes võib saada küllastus- kontsentratsioonist kõrgema kontsentratsiooniga lahuseid - nn. üleküllastunud lahuseid, mis on aga ebapüsivad - liigne hulk lahustunud ainet eraldub kergesti kas lahuse raputamisel või mõne lahustatava aine kristallikese lisamisel. Lahuste kvantitatiivset koostist iseloomustab kontsentratsioon. Kontsentratsiooniks nimetatakse lahustunud aine hulka lahuse (või lahusti) kindlas kaalulises või ruumalalises hulgas. 7 Vaatleme tähtsamaid kontsentratsiooni väljendusviise. 1. Massimurd - lahustunud aine massi suhe kogu lahuse massisse. Kui seda suhet väljendada protsentides, saame massiprotsendi (tähistatakse P). Massiprotsent näitab seega lahustunud aine kogust massiühikutes 100-s lahuse massiühikus. 2. Molaarne kontsentratsioon (c või c M ) - lahustunud aine hulk moolides ühes kuupdetsimeetris lahuses. 3
1 grammi He tekkimisel deteeriumist ja triitiumist vabaneb 4,2×1011 J energiat, Samasuure koguse saame 10 tonni diislikütuse põletamisel, Selle aluseks ikka endine massidefekt, valemikujul: E=mc2 200 Teller-Ulam vesinikupomm 201 Gaasisegud Kui gaasid omavahel keemilisi ühendeid ei moodusta, siis segunevad nad igasuguses ruumalalises vahekorras tegemist on homogeensete süsteemidega. Järelikult on gaasisegude füüsikalisi omadusi (tihedust, erisoojust jne.) võimalik arvutada üksikute koostisosade omaduste põhjal need omadused nn. aditiivsed. 202 Gaasisegud Nii võrdub gaasisegude rõhk üksikute gaaside partsiaalrõhkude (osarõhkude) summaga. Kui üldrõhk on P, siis osarõhud p1, p2... on vastavalt Daltoni seadusele
annaabi.ee 
