Tühitermin võib viidata tühjale üldmõistele, juhul kui mõtlemine on kujutluse teel võimeline sellise mõiste looma, nt ,,igiliikur“", kusjuures võib ette kujutada tervet klassi selliseid objekte. Igiliikur on tänapäevaste teadmiste järgi füüsiliselt võimatu, ent loogiliselt võimalik. Me võime tühimõiste luua liitmõis-tena, nt „ümmargune ruut“. Ümmargune ruut aga pole ei loogiliselt ega füüsiliselt võimalik. Liitmõiste sisus on kaks kokkusobimatut tunnust: ruudukujulisus ja ümmargusus, üks välistab teise, ent ikkagi on ,,ümmargune ruut" samas üldmõiste, sest kui sellised objektid eksisteeriksid, võiks neid olla mitu, nt erinevate ümbermõõtudega ümmargused ruudud. Tühi üksiktermin võib viidata tühjale üksikmõistele, nt ,,vähim reaalarv“. Terminipõhise käsitlusviisi korral võime loobuda vastamast küsimusele, kuidas mitteolev kellelgi mõtlemises või kokkuleppelises mõtlemises olemas on, tühitermini puhul saab lihtsalt
Tühitermin võib viidata tühjale üldmõistele, juhul kui mõtlemine on kujutluse teel võimeline sellise mõiste looma, nt ,,igiliikur"", kusjuures võib ette kujutada tervet klassi selliseid objekte. Igiliikur on tänapäevaste teadmiste järgi füüsiliselt võimatu, ent loogiliselt võimalik. Me võime tühimõiste luua liitmõis-tena, nt ,,ümmargune ruut". Ümmargune ruut aga pole ei loogiliselt ega füüsiliselt võimalik. Liitmõiste sisus on kaks kokkusobimatut tunnust: ruudukujulisus ja ümmargusus, üks välistab teise, ent ikkagi on ,,ümmargune ruut" samas üldmõiste, sest kui sellised objektid eksisteeriksid, võiks neid olla mitu, nt erinevate ümbermõõtudega ümmargused ruudud. Tühi üksiktermin võib viidata tühjale üksikmõistele, nt ,,vähim reaalarv". Terminipõhise käsitlusviisi korral võime loobuda vastamast küsimusele, kuidas mitteolev kellelgi mõtlemises või kokkuleppelises mõtlemises olemas on, tühitermini puhul saab lihtsalt