õue pääl nokitseb kaeru, Nakitseb, nokitseb tilluke, keksib ja kihistab naeru. ,,Hiirekütt, pilusilm Antsuke, mis sa sääl liputad saba? Asjata vaevad end, Intsuke, varblast sa siiski ei taba." Väle on pisike linnuke, kargaski hops aiateiba! ,,Pühi suu puhtaks, va kiisuke, mine, saad mujaltki leiba!" Lapse palve tibukesele Tibukene, ütle mulle, millal hakkad munema! Iga päev toon teri sulle, mune ikkagi ei saa- Sõit Sõidan sõitu rutulist, mul on tore sõiduriist, rattad tal on valgest vasest, rattarummud kõvast kasest. Rattad aina vuravad, kivikillud kargavad. Sõida, hobu, sõida, hopp! Üle nurme kopp-kopp-kopp! Nurmes naerid hiigelsuured, põllul petersellijuured! Lähme linna saia tooma, Petserisse piima jooma! Linnuke Linnukene oksa pääl, piiksub, vaene, kurvalt sääl. Lumi katab maad. Kust sa süüa saad? Tuleb väike Jukuke, kaenlas leivakakuke. Nüüd saad süüa sa,
niisamuti sellest, et ,,isegi raugad ja kõik noormehed (senes quidem et juvenes omnes)" ühtemoodi vägivalla üle kirusid (Marburgi Wigand). Et aga mitte kõik noorkristlased võitlusest osa ei võtnud, Järgneb vaimulikkude, vasallide ja Tallinna raekogu deklaratsioonist 27. X. 1343 (U. B. 820), kus öeldakse, et ilma ordu abita ei saaks Liivimaa kirikut kaitsta ja uskmatuid isandaile alistumisele ning kirikuga ühinemisele sundida, ja et kui mitte rutulist abi ei saaks, siis uskmatute (infidelium) arv liiga kasvaks, sest et ka teised vastristitud selles provintsis hakkavad teiste eeskujul rahutuks minema. Tähendab, mitte kõik noorkristlased ei olnud mässust osa võtnud Taanile alluval Eestimaal. Kui tahaksime üksikasjalisemalt katsuda tõsisemate noorkristlaste esiletulevat mõju vabadusvõitluses ära märkida, võiksime ehk järgmist oletada. Ordu poole pöördusid kaebustega