Algul ta rõõmustas, kuid siis hakkas nutma. Rahvast oli palju, aga kontsert jäi ära. Suvel ei sõida me Otepääle, vaid lendame Hispaaniasse. *Koolonit kasutame rindlauses siis, kui teine osalause seletab eelmise mõtet või järeldab midagi. ___________________ : _____________ . Peremees ei osanud midagi öelda: kõik plaanid olid muutunud. *Mõttekriipsu kasutame siis, kui on vaja eelneva osalause mõtet eriti rõhutada. ___________ ____________ . Ükski kleit ei sobinud nii ruttaski Mai uut ostma. *Semikoolon pannakse omavahel nõrgalt seotud osalausete vahele. _________ ; ________ . Väljas oli vihmane; inimesed vaatasid üksteist vaikides. Põimlause ... on liitlause, mis koosneb pealausest ja ühest või mitmest sellele alistatud kõrvallausest. Kõrvallause alguses on alistav sidesõna (et, kui, kuni, sest, ehkki jt) või siduv ase- või määrsõna (kes, kelle, keda, kellena, mis, mille, mida, kus jt). Kõrvallause eraldatakse pealausest alati koma(de)ga.
otsas. Ühel õhtul, kui Joosep koju läks oli tema korteris keegi. See oli Kurma talu perenaine, kelle juures nad emaga elasid kui Joosep alles väike oli. Kurma talu perenaine oli see, kes käis Anut Tuulemäel külastamas. Just sel päeval kui perenaine oli Anu vaatama läinud, ütles Anu, et tema lõpp on käes ja kutsugu perenaine kohe Joosep sinna. Anu oli ennast ise korda seadnud, et Joosep seda ise ei peaks tegema ja ootas oma lõppu. Niipea kui perenaine seda kuulis ruttaski ta linna Joosepi juurde. Joosep alguses ei uskunud, et ta ema hakkab surema. Ta arvas, et ema lihtsalt tunneb end üksinda ja kurvana. Ning tahab, et Joosep teda külastaks. Kuid Joosep läks siiski. Kui ta Tuulemäe veerule jõudis nägi ta, et ema istub ukse ees ja nagu mõtleks midagi. Kuid kui ta sinna jõudis siis arvas ta, et ema magab, sest ta ei vastanud talle. Kuid kui ta teda puudutas oli ta külm ning tema pilk oli kauge ja tühjusesse vaatav. Ning
annaabi.ee 
