5 Klaasivabrikud 1628.-1918. aastatel Esimene teadaolev Eesti klaasimanufaktuur tegutses aastatel 1628-1664 Hiiumaal nüüdse Hüti küla lähistel. Klaasimeistrid palgati Rootsist ja Saksamaalt, suurem osa ettevõtte toodangust – aknaklaas, pudelid ja mitmesugused klaasnõud – eksporditi de la Gardie laevadel Rootsi ja Venemaale. 1760-1770. aastatel asustati rida väikeseid klaasikodasid: Narva jõe ääres, Piirsalus, Meeksis, Rutikveres, Pajusis ja Aegviidu lähistel. Nende tegevus oli lühiajaline ja kestis kuni lähedalolevate toorainevarude ammendamiseni. Toodeti peamiselt aknaklaasi, pudeleid ja lihtsamaid lauanõusid. 1782. aastal hakati Tõrna manufaktuuris tootma akna- ja peegliklaasi, mille lihvimiseks rajati Põltsamaa jõe äärde spetsiaalne Kamari peeglitöökoda. 19. sajandi algul likvideeriti paljud väikesed pudeleid tootvad klaasikojad, kuna need ei suutnud täita 1774
Esimene peatükk annab ülevaate muusikute Kappide eludest ja 3 loomingust. Teises peatükis on räägitud lühidalt Suure-Jaani Muusikafestivalist, kolmandas Suure-Jaani Ilmatari seltsist ja neljandas Heliloojate Kappide Memoriaalmuuseumist. Viimases viiendas peatükis on küsitluse tulemused koos analüüsiga. 1. Heliloojad Kapid 1.1. Joosep Kapp Joosep Kapp sündis 12. mail 1833. aastal Põltsamaa lähedal Rutikveres. Ta õppis Tartu kreiskoolis ning gümnaasiumis ja edasi Cimze seminaris Valgas, kus sai hea muusikalise ettevalmistuse. Seminari lõpetamise järel suundus Joosep 1853. aastal Suure-Jaani, kus arendas kihelkonna elu väga kiiresti ja võitis rahva poolehoiu. (Joost 1987: 74, Joosep Kapp 2013) Joosep Kapp lisas kooliprogrammi palju uusi õppeaineid: geograafia, ajalugu, loodusõpetus, rehkendamine, koorilaul ja turnimine. Tema pedagoogiliseks põhimõtteks oli
annaabi.ee 
