Robot kirurgias Tänapäeval räägitakse üha julgemini robotite kasvavast rollist meditsiinis. Robotid võimaldavad teha kirurgilisi protseduure täpsemalt ja kiiremini, leevendavad vajadust kvalifitseeritud tööjõu järele ning abistavad rutiinsetel, kuid vältimatutel abitöödel. Tuntuim näide on robotsüsteem ,,da Vinci", mis aitab kirurgi südameoperatsioonidel. Neurokirurgia, ortopeediliste, uroloogia- ja teiste spetsiifiliste rakendustega on seotud hulk rahvusvahelisi robotiprojekte. Lisaks assisteerivatele robotitele jõuavad haiglatesse ja polikliinikutesse peagi ka vahetult protseduure tegevad robotid, näiteks mikrorobot, mis liigub veresoontes ning kannab ülitäpseid ravimidoose elundite juurde.
„kultuurietenduse“ mõistet, mida selgitab G. Geertzi uurimusega, kus viimane väitis, et kultuuri kui sümboolse märgisüsteemi toimimisel on oluline koht ka igapäevaellu kätketud sümbolismil, näiliselt triviaalsel rutiinil ja argirituaalidel, millel on omakorda oluline koht erinevate maailmavaadete, eluhoiakute ja tähenduste loomise, edasiandmise ja säilitamise juures. Lavastus „Life Is Very Hard“ põhinebki iseenesest suuresti just väga rutiinsetel toimingutel, sest mis võiks olla argisem, kui inimestevaheline vestlus täiesti suvalistel teemadel. Kuigi konkreetses lavastuses etendatud vestlused olid loodud performatiivsusele mõeldes, olid need sellegipoolest oma algkujul siirad ja spontaansed. See asjaolu paljastab vähemalt osaliselt argisuse performatiivsuse. Kaljundi väljatoodud uurimustest on eriti vähenõudlik John Langshaw Austini käsitlus
Sissejuhatus Tänapäeval räägitakse üha julgemini robotite kasvavast rollist meditsiinis. Need võimaldavad teha kirurgilisi protseduure täpsemalt ja kiiremini, leevendavad vajadust kvalifitseeritud tööjõu järele ning abistavad rutiinsetel, kuid vältimatutel abitöödel. Neurokirurgia, ortopeediliste, uroloogia- ja teiste spetsiifiliste rakendustega on seotud hulk rahvusvahelisi robotiprojekte. Lisaks assisteerivatele robotitele jõuavad haiglatesse ja polikliinikutesse peagi ka vahetult protseduure tegevad robotid, näiteks mikrorobot, mis liigub veresoontes ning kannab ülitäpseid ravimidoose elundite juurde. Mobiilsed robotid toimetavad patsientidele kindlatel kellaaegadel ravimeid, transpordivad haiglakompleksides
11Saar, S. Väikelapse kahest vähe tuntud väärkohtlemise sündroomist. Lapse väärkohtlemine II. Tartu: AS Atlex. 2007. lk 38. 12 Rosental, M; Tilk, K. Lapse seksuaalne väärkohtlemine Eestis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastuse Trükikoda. 1999. lk 24. 13 Sealsamas, lk25. Koduse lapse puhul peaks eelkõige märkajaks olema perearst, kes viib läbi ambulatoorset vaatlust või kodukülastust. Arst peaks tähelepanu pöörama, kuidas lapsevanem last süles hoiab, kas ta käib lapsega rutiinsetel kontrollidel ja laseb teha vaktsiine. Oluline on jälgida milline on lapse ja vanema vaheline silmside ning kas vanem reageerib lapse nutule ja kas ta suudab last rahustada. Koduvisiitidel oleks hea jälgida ka vanemate vahelisi suhteid, uurida toetusvõrgustiku olemasolu kohta. Kui koduvisiit on mingi õnnetuse tõttu, siis tuleks vanemaid küsitleda õnnetuse kohta konkreetselt, et mitte tekitada süüdistavat hoiakut vanemate silmis
annaabi.ee 
