telje peegeldust 0 punkti suhtes ja nii muutubki võrratuse märk – suurus, mis enne oli arvteljel kõige paremal ning seega suurim, asub pärast peegeldust kõige vase- mal ning on seega väikseim. Kui korrutame võrratuse pooled läbi mõne miinus ühest erineva negatiivse arvuga, nagu näiteks arvuga , siis võime sellest mõelda kahes sammus: 1) esmalt kor- rutame mõlemat poolt arvuga ja seega vahetame võrratuse märgi ning 2) see- järel korrutame pooli arvuga Muidugi võib ka võrratusega teha teisendusi, mis samaväärsust tingimata ei säilita. Siin tuleb hoolikas olla just sellepärast, et iga kord negatiivse arvuga korrutades võib märk muutuda. Näiteks kui võrratuse mõlemad pooled ruutu võtame, siis saa- 194
-a a x -b Joonis 5.8. Ellips pooltelgedega a ja b Ellipsi keskpunkt on koordinaatide alguspunktis ja poolteljed on a ning b. Et vaadeldav ellips on s¨ ummeetriline m~olema koordinaattelje suhtes, siis 5 arvutame koordinaattasandi esimeses veerandis paikneva osa pindala ja kor- rutame selle 4-ga. Veerandi ellipsi vasakpoolses otspunktis x = 0 ja y = b, seega parameeter t = , parempoolses punktis aga x = a ja y = 0, seega 2 t = 0. Leides veel x = -a sin t, saame valemist (5.5) ellipsi pindala 0 0 S=4 b sin t(-a sin t)dt = -4ab sin2 tdt.
annaabi.ee 
