Iga aisting algab mingi eseme või nähtuse mõjutamisest meeleorganile. Meeleorganile mõjujat nim ärritajaks, mõjuprotsessi aga ärrituseks. Ärritusel tekkiv närviprotsess on erutus. Meeleorganid transformeerivad ärrituse energia organismi enda energia vahendusel tekkivateks närviimpulssideks, mis on aluseks aistingule. Mitte kõik närviimpulsid ei vii aistinguni. Selleks on tarvis teatu hulka teatud piisava tugevuse ja kvaliteediga närviimpulsse, mis on võimelised piisavalt rutama aju kindlate piirkondade töötlusmehhanisme 29. Kuidas virgatsained ajus toimivad )seleta skeemil)? Virgatsainet säilitatakse sünaptilistes põiekestes. Närviimpulsi mõjul vabaneb see sünaptilisse pilusse. Postsünaptilisel rakul on retseptorid mitme virgatsaine jaoks. Virgatsaine ühineb retseptoriga nagu lukk võtmega. Virgatsained toimivad kahel põhilisel viisil. Mõnedes sünapsides muudavad retseptoritele seotud virgatsainemolekulid närviraku membraani läbilaskvust ioonidele
t¨ahendus `l¨a¨as' on foneetiline laen. [ 93] Foneetiline laen linnupesa kujutisest. 116 [Vaccari 50] Mees puhkamas puu all. [Wieger 40] Mees seisatumas puu all, analoogia . [Henshall 88] Mees peatumas ja puhkamas puu k~orval. [ 93] Mees puu najal puhkamas. 167 [Vaccari 50] Koer pikutamas oma isanda k~orval. [Wieger 40] Mees matkimas koera v~oi panemas teisi koera moo- di k¨aituma. Roomama, kukkuma, k¨ uu¨rutama. [Henshall 88] Koer k¨ uu¨rutades haukumas v~oi foneetiliselt haukumine. [ 93] M¨ark pole kirjeldatud. 109 [Vaccari 50] Kaks meest kandmas varda otsas rasket kandamit: mis see k¨ull v~oiks olla? [Wieger 40] M¨ark puudub. [Henshall 88] Inimene olema v~oimeline s.t. kandmas kummargil midagi. 47 g¯ e [k
annaabi.ee 
