Fenomenoloogi alused Edmund Husserl Edmund Husserli fenomenoloogia reduktsioonid.Fenomenoloogiline filosoofia ehk fenomenoloogia on filosoofia suund, mis peab filosoofilise uurimise fundamentaalseks üksuseks fenomeni. Fenomenoloogia saanud alguse Edmund Husserli fenomenoloogilisest teadvuse käsitlusest, mis vastandus toonastele psühhologistlikele arusaamadele ning püüdis kirjeldada teadvust intentsionaalsena Fenomenoloogia esitab nõude, hoiduda filosoofias kõigist liialt rutakatest maailma 17 seletusviisidest ja analüüsida eelarvamuste vabalt kõiki meie teadvuse sisusid. Husserl'i eesmärgiks oli fenomenoloogilise meetodi abil rajada filosoofia kui "range teadus". Filosoof peab kirjeldama oma intuitsiooni, avama verbaalsete mõtete intuitiivse sisu, mis on teadmise ainukene absoluutselt kindel alus. Igas nähtuses tuleb eristada objekti ja seda, kuidas ta on meile antud tajude, kujutluste, meenutuste jm. sellise kaudu.
20. saj on väga tugevalt uurimise all ka ühiskond ja kultuur. Nendesse suhtutakse kriitiliselt. Kujunes välja ka elufilosoofia, mis püüdis inimest tagasi tuua elementaarsuse ja lihtsuse juurde. Filosoofiliseks uurimisteemaks kujuneb ka ajalugu. Püütakse seletada ajaloo protsesse ja seda, mis on kauges minevikus toimunud. Husserl rajab fenomenoloogilise filosoofia, millest saab 20. saj üks mõjukam koolkond. Fenomenoloogia esitab nõude hoiduda filosoofias kõigist rutakatest maailmaseletusviisidest ja analüüsida eelarvamustevabalt kõiki meie teadvuse sisusid. Fenomen e ilming on filosoofias see, mis kogemusele või mõistmisele alati enne igat üksikut kogemust eelneb. Fenomen on see, mis meil juba ees olemas on. Tänu sellele me üldse mõistame midagi. Husserl veendus varakult, et loogikaseadused toimivad sõltumatult meie mõtlemisprotsessidest. Oma õpetajast mõjutatuna leiab Husserl, et meie psüühilised protsessid on alalti millelegi suunatud
annaabi.ee 
