rohkesti katkendlikkust ja punktiirsust. Vundament oleks nagu eeldanud täielikumat ehitust selle kohal. Samas võiks kujutuse lünklikkust pidada materjali ehtsuse põhimõtte järgimise tunnistajaks: Kross ei tegele väljamõtlemisega. Lapsena oli Ullo uudishimulik ja teadmisjanuline, noorukina väga tagasihoidlik, usin õppur, alalhoidlik, vaikne ja vagur, ta muutub alles pärast kohumist Lia ning tolle sugulase Rutaga. Täiskasvanuna oli Ullo põhjalik, veidi pikaldane, kuid heatahtlik, erakordselt hea mäluga, tark, elutark, nutikas. 5. Arutle, kas Paeranda võib pidada erandinimeseks? Paerand esindab Krossi loomingust ammu tuttavat tippandekust. Tal on «absoluutne» mälu, mille esitlemiseks korduvalt ka võimalusi pakutakse. Edukas on ta küll rohkem juhuste läbi, krossilikku eneseteostuse-programmi silma ei hakka. Sellele viitab ka paigallennu-kujund.
muud. Selleks ajaks oli ta emaga jõudnud nende viimasesse korterisse aiandi juures, kus ta ema ka tööd sai. Ullo ja ta ema tulid vaevu otsotsaga kokku. Varsti pakkus eestieekeõpetaja härra Kõiv Ullole tööotsa Ullo pidi (raha eest) aitama tal uurimustööd teha, mis seisnes teaduslike prantsusekeelsete tekstide tõlkimisel eesti keelde. Esimene nö tüdruk oli Ullol Lia Borm. Ta oli väga ilus, kuid väga kättesaamatu. Ullole hakkas meeldima hoopis Ruta, Lia sugulane. Rutaga käisid nad Jaagulgi suvel külas (kaua aega hiljem Ullo 'tüdines' Rutast ning keelitas ta minema Rootsi tööle) . Siis töötas Ullo veel ''Spordileksikonis''. Ta kirjutas ka luulet. Ullol oli isa poolt ka onu, Joonas Berends (arst), kes oma imeliku loogika järgi leidis Ullo ja taema abistamise täielikult ebavajaliku olevat. Ullo käis nendega vahel kaasas puhkamas. Peagi lõpetas Ullo kooli, väga edukalt, ning läks ülikooli. Siis saabus kiri isalt, kes tahtis
annaabi.ee 
