Pangametsad Tutvustus Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad meil eeskätt pankranniku rusukallete liigirikkad laialehised metsad Nagu nimetuski ütleb, on tegemist metsaga, mis kasvab paepanga ehk klindi vahetus läheduses Püstloodsel paeseinal ei saa puud kasvada, küll aga klindialusel aastasadade jooksul allavarisenud rusul ja mullal Levik Põhja-Eesti klindi rusukalletel ja rusuvallidel Mõne Põhja-Eesti jõe kanjonorus Salevere panga rusukalletel Mullastik Kõige rohkem on levinud rähksed rendsiinad Seejärel gleistunud rähksed rendsiinad Küllastumata mullad, küllastunud gleimullad, rähksed gleimullad Ülemises osas võib muld suvel paiguti kuivada Allpool avaldab sageli mõju paeseinast ja selle jalamilt nõrguv allikavesi Puurinne Jalakas Saar Hall lepp Sanglepp Pärn Vaher Tamm Pärn Põõsarinne Harilik toomingas Harilik lodjapuu Mustsõstar Magesõstar Harilik pihlakas Harilik kuslapuu
Kuid ta on leidmata ja leidmata ta jääbki, sest sõnajalad ei ole õistaimed.” (Rünk 1999: 7) Joonis 1. Inimesest kõrgem sõnajalg Tartu Botaanikaaias (autori erakogu). 4 Sõnajalad on ürgse päritoluga – üle 300 milj aasta tagasi moodustasid nad suurema osa maakera taimkattest, kuid enamik neist on välja surnud. Tänapäeval teatakse umbes 11 000 liiki. Sõnajalgu võib leida peaaegu igal pool maismaal: kaljudel, kivipragudes ja rusukalletel (litofüüdid), veekogudes (hüdrofüüdid), maa(mulla)pinnal (terrafüüdid) ning teistel taimedel, puutüvedel ja nende okstel olemata siiski parasiidid (epifüüdid), lisaks ka sõnajalgu-liaane. Sõnajalgu on vähe või nad ei kasva üldse ainult kõige külmemates, kõrgemates ja kuivemates kohtades. Samuti on erinev nende kasvukõrgus, ulatudes paarimillimeetristest taimekestest kuni paarikümnemeetriste puukujuliste vormideni. Ühte
väikeste puistutena eeskätt Lääne-Eestis ning Saaremaal, enamasti on need tekkinud puisniitude taasmetsastumisel. Enamik varem salumetsaga kattunud alasid on praeguseks põllustatud või asendunud kuusikute ja kuuse-segametsadega. Alustaimestus kasvab rohkesti nemoraalseid liike, nn salutaimi (näiteks sinilill, koldnõges, püsik-seljarohi, naat, saluhein). Teistest üsnagi erineva kasvukohatüübi moodustavad Põhja-Eesti panga rusukalletel kasvavad salumetsad (pangametsad), kus valitsevad laialehised puud, alustaimestus agakuukress, laanesõnajalg (Matteuccia struthiopteris), laiuv sõnajalg (Dryopteris expansa) jmt taimed. Neil kasvukohtadel on ka haruldasi samblaid. Kuivematele kasvupaikadele omaseid vähenõudlikke taimi: Kukemari, kanarbik, leesikas Lammimetsade klass Lammimetsade klassi kuuluvad üleujutusalade metsad, mis kasvavad jõeorgudes ja madalatel
annaabi.ee 
