(jalam 35 m ja hari kuni 70 m üle merepinna) ning kuni 900 m pikkune seljandik. Selle põhjanõlva ääristab ligi 800 m ulatuses järsk ja kuni 35 m kõrgune, mererannas nähtava klindiastanguga äärmiselt sarnane astang, mistõttu on sedagi tinglikult nimetatud klindiastanguks. Astangu ülaosas moodustavad Uhaku, Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademe lubjakivid kuni 15 m kõrguse järsaku, mis allpool läheb üle kuni 45 kraadiseks rusukaldes nõlvaks. Astangu ees avaneb õhukese pinnakatte all juba Kambriumi sinisavi. Paljanduva hiidpanka põhjanõlv Tornimäel. Tornimäe südamikuks on suhteliselt monoliitne, ligi 40 m võrra tõstetud ning umbes 10 kraadi lõuna suunas kallutatud hiidpangas. Selle
ja etteulatuvatelt nukkidelt (nn. kantslitelt) avaneb suurepäraseid vaateid merele ja Tallinnale. Samal lõigul murrutatakse paekalda jalamit ka praegu. Paekalda serv on kivimeid läbivate tektooniliste lõhede tõttu sakiline, sest paekalda varisemine alla toimub ristuvate lõhepindade vahelt. Paekallas on Tiskre ja Rannamõisa vahel liigestamata. Ainult 1754. a ehitatud Lucca suvemaja lähedal on rusukaldes 2 suuremat ovraagi, milledest ühe põhjal voolab paekalda ülemisest osast allikast alguse saav ojake. Rannamõisa ja Ilmandu vahel on umbes 1 km laiune klindilaht, mille kohal karbonaatsed kihid puuduvad. Klindi alumine osa moodustab mere ääres 16 m kõrguse kambriumi liivakividest koosneva järsaku. Meri purustab seda väga kõvasti, mille tõttu Ilmandul on isegi osa asfalteeritud teest alla varisenud. Edasiste